Sadabad ve Kağıthane Deresi Mesiresi

Sadabad on 18. sajandil antud nimi tasandikule, mis asub Kağıthane jõe mõlemal kaldal ja ulatub Haliči poole. Türgi Vikipeedia (TDV İslam Ansiklopedisi) väidab, et see nimi tähendab "õnnelikku ja viljakat kohta". Jõeorg oli alates Kanuni Sultaan Suleymani ajast Istanbuli elanike seas üks lemmikuid puhkepaiku. Evliya Çelebi kirjutab, et siin püstitasid ehtemeistrid ja nahatöölised telke, et nii lõbutseda kui ka kohtumisi pidada. Ehtemeistrid, kirjastajad ja nahatöölised pidid siin oma ameti rituaale. Kevadel oli see üks populaarsemaid kohti, kus inimesed veetsid aega õues. Bütsantsi ajastul kandis jõe nimi Barbysos ja Kağıthane nimi pärines siinsamas asuvast paberivabrikust. II. Bayezidi valitsusajal rajati orus baruutivabrik, mis töötas pikka aega. 16. sajandil ehitati Imrahori purskkaev ja Imrahori palee; IV. Muradi ajal rajati siia Pärsia stiilis palee ja aed. Piirkond sai tõelise kuulsuse 18. sajandi alguses. On teateid, et 1717. aastal korraldas suurvürst Nevşehirli Damat İbrahim Pasha siin maalähedase pidustuse, mis tegi III. Ahmedist selle piirkonna fänn. 1722. aastal puhastati palee ees asuva jõe voolu ning see muudeti kahe marmorkiviga ääristatud, sirgjooneliseks kanaliks. Kirjutatud on, et selle kanali marmorkivid toodi Çengelköys asuvast Kulelibahçe paleest. Kanalisse rajati tamme, kaskade ja basseinide süsteem; vesi voolas väikeste kaskadide kaudu marmorist basseinidesse. Suvepalee valmis mõne kuu jooksul 1722. aasta suvel; erinevad allikad toovad selle valmimise kuupäevaks erinevaid päevi juuli lõpu ja augusti alguse vahelt. Paleekompleksi ümbrusse ehitati paviljonid, sillad ja purskkaevud ning riigiametnikele sooviti rajada paleesid jõe ääres. Kağıthane'i maakonna andmetel rajati jõe ääres kahele nõlvale 173 paleed. Aia ja kanali kujundusega seostati sageli Yirmisekiz Çelebi Mehmed Efendi plaane, kes külastas Pariisi. Arhitekt Sedad Hakkı Eldem väitis 1977. aastal, et Sadabad ei vastanud täielikult prantsuse aiaarhitektuurile. Sel ajal muutusid Nedimi luuletused, mis rääkisid Sadabadist, Istanbuli rõõmu sümboliks. 1730. aasta Patrona Halili mässi ajal rüüstati ja hävitati jõe ääres asuvad paleed. Uus sultan I. Mahmud ei lubanud paleed põ Linnapea hoone lähedal võib näha mõningaid säilinud osi endisest paleest. Jõe kaldal asuv Sadabad mosk, mis ehitati 1863. aastal sultan Abdülazizi tellimusel, asub vana Hayrabad moskee kohal. See on puidust katusega ja ühe minaretiga hoone, mida tuntakse ka Aziziye moskeena. Ametniku teatel on Atiye sultani jaoks ehitatud palee kiviosade osad endiselt säilinud Kağıthane bussipeatuste taga. Parim aeg külastamiseks on kevad, mis on ka ajalooliselt kõige külastatavam aastaaeg. Kuna tee jõe ääres on tasane ja lühike, piisab ühe tunni pikkusest jalutuskäigust, et näha jäänuseid ja moskeed. Kağıthane kesklinna saab ühistranspordiga; praegused trammiliinid ja bussiliinid on saadaval veebilehtedelt Metro İstanbul ja İETT.