Pessinus Antik Kenti

Pessinuse antiiklinn asub Ankarast Eskişehiri suunas viiva teel, umbes 13 kilomeetri kaugusel Sivrihisari lõuna pool, Ballıhisari külas. Tänapäevane küla on rajatud antiiklinna varemetele. Ingliskeelse Vikipedias öeldakse, et asula asub umbes 950 meetri kõrgusel merepinnast, ühes Sakarya jõe juureharus. Linn asus iidse Kuningatee ääres. Kultuuriportaali kohaselt kasutati seda teed nii Rooma kui ka Bütsantsi perioodil, kuna see oli usaldusväärne ja lühike marsruut. Pessinus oli antiikajal Früügia linn, mida kõige rohkem seostati peajumalanna Kybelega. Linna asutamise kohta on kaks erinevat versiooni, üks legend ja teine arheoloogia põhjal. Kultuuriportaali andmetel väidavad iidsete autorite järgi linna asutas umbes 8. sajandil eKr poollegendaarne Früügia kuningas Midas. Vikipedias toodud andmetel näitavad alates 1967. aastast toiminud väljakaevamised, et linna varasemad osad kuulusid umbes 400. aastal eKr. Antiiksete traditsioonide kohaselt leidus linnas must kivi, mida peeti taevast langenuks. Roomlased viisid selle kivi aastal 204 eKr, Kartagoga käimasoleva sõja ajal, Rooma ja andsid sellele nime Magna Mater, ehk Suur Ema. See sündmus on üks kuulsamaid lugusid, mis viis Pessinuse nime Vahemere maailma. Geograaf Strabon nimetas Pessinust Kızılırmak jõe läänekaldal asuva suurima kaubanduskeskusena. Linn elas oma hiilgeaja Rooma impeeriumi ajal. Kultuuriportaali kohaselt alustati pärast Augustuse surma suure tempeli ehitamist, mis valmis Tiberiuse ajal. Vikipedias toodud Gent'i ülikooli uuringute kohaselt dateeritakse tempel perioodile 25–35 pKr. See oli korintia stiilis ehitatud hoone, mida ümbritsesid sambad. Sama uuringu kohaselt ei olnud see tempel Kybelele pühendatud, vaid impeeriumi kultusega seotud. Tänapäeval on templist säilinud vaid suured vundamendid. Templi ees asub teatrikujuline hoone, mille keskosas on monumentaalne trepp ja külgedel istekohad. Linna ehitusmaterjale toodi umbes 6 kilomeetri kaugusel asuvatest İstiklalbağı marmorikarjääritest. Pessinuse silmapaistvam inseneriehitus on kanal, mis on rajatud linna keskel asuva hooajalise Gallos oja vee kinni hoidmiseks ja äravooluks. Vikipedias öeldakse, et kanali esimene osa pärilib Augustuse ajast. 1. ja 3. sajandi vahel pidevalt laiendatud kanal jõudis lõpuks umbes 500 meetri pikkuseks ja 11–13 Nendes väljakaevamistöös leiti peale templi ka töökojad, elumajad, teater, agora ja nõukoguhoone, samuti linnale lähedal asuvate teede varemed. Kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel korraldati 1988. aastal Eskişehiri maakonna omavalitsuse toetusel ja Eskişehiri arheoloogiamuuseumi panusega külas vabaõhumuuseum. Mõned väljakaevamiste käigus leitud kiviesemed on eksponeeritud muuseumi aias, väiksemad fragmendid aga ühekorruselises hoones. Muud leitud esemed asuvad Eskişehiri arheoloogiamuuseumis. Kui jõuate Ballıhisari, vaadake kõigepealt vabaõhumuuseumi aias olevate kividega, millel on kirju, ja arhitektuuriliste fragmentidega; need aitavad teil mõista linna suurust. Seejärel minge küla lõunaosas asuvale templialale ja vaadake oru suunas kivist vundamentide kohalt. Järgige kanali jälgi jõe voolu järgides – see on parim viis mõista, kuidas linn asutati. Kuna varemed on hajutatud küla majade vahel, käige külas austusega, vältides põldudele ja aedadele sisenemist. Kuna varemed asuvad avatud alal, on parem külastada neid suvehommikul. Tänu lähedale asuvale Sivrihisarile saab Pessinust külastada samal päeval koos linna keskusega. Enne külastamist kontrollige ajakohased külastusajad ja sissepääsu tingimused kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi veebilehelt.