Otağ-ı Hümayun (Davutpaşa Kasrı)

Otağı Hümayun on kahekorruseline osmanide stiilis palee, mis asub Yıldız Teknik Ülikooli Davutpaşa kampuse territooriumil, Esenleris. Allikates seda tuntakse ka nimega Davutpaşa palee, Davutpaşa sarapuu, Taşköşk ja Hünkar palee. Hoone asub Davutpaşa platsil, mis asub vana karavanitee ääres, mis kulges Topkapılt Edirne suunas, väljaspool müüri. TDV Islamientseüklopeedia kohaselt asub see künka nõlval, Çırpıcı ja Haznedar jõgede vahel, pakkudes ülevaadet ümbritsevale maastikule. Piirkonna nimi pärineb Koca Davud Pašalt, kes oli II. Bayezidi ajal suurvürst. Arvatakse, et esimene hoone sellel kohal ehitati just tema poolt. Davutpaşa plats oli armee koondus- ja peatushimukoht, kui nad läksid lääne poole sõjalistele kampaanidele. Kui sultan ei osalenud kampaanil isiklikult, siis armee saabus siia paleesse ja sultan saatis neid sealt. Esenleri omavalitsuse ajaloo järgi, kui sultan oli armee ees, siis ta ööbis siin ja järgmisel päeval jätkati teekonda. Aja jooksul muutus paleekompleks suureks hoonestuskompleksiks, mis koosnes paviljonidest, basseinidest, vannidest, abistushoonestest ja tallidest, kuid tänapäeval on säilinud vaid see kivist palee. Allikad annavad erinevaid arvamusi selle hoone ajaloo kohta. TDV Islamientseüklopeedia kohaselt näitab üks arhiivitõend, et palee ehitati III. Mehmedi valitsusajal, aastatel 1595–1603, ja selle arhitekt oli Hassa peaarhitekt Dalgıç Ahmed Ağa. Selles 1603. aasta dokumendis mainitakse, et uueks paviljoniks telliti Iznikist keraamilisi plaate, mis viitab sellele, et selle sisustus ei olnud sel ajal veel valmis. Palee valmis I. Ahmedi valitsusajal; alumise korruse fuenteeni kohal asuva kiritsuse peal on tema nimisõnad. Palee jõudis oma hiilguse tippu IV. Mehmedi ajal, kes oli tuntud oma jahusõltuvuse poolest, ja seda kasutati pikka aega elamuna. TDV Islamientseüklopeedia kohaselt veetis III. Mehmet 1596. aastal tagasi tulles Eğri kampaanilt selle palee juures öö ja järgmisel päeval toimus selle ees platsil suurejooneline pidus. Platsil asuvad kaks 1603–1604 ja 1606–1607. aasta kivimärgist, mis dokumenteerivad III. Mehmeti ja I. Ahmedi siin vibulaskmise. Pärast 1687. aastat kaotas palee oma tähtsuse ja hooned lammutati järk-järgult. II. Mahmudi valitsusajal alustati 1826–1 Läänefassaadil asuvad kaks sissepääsu, mis on kaunistatud kitsaste kaartega, mis toetuvad ühele sambale. Ülaosas on terassid, mis avanevad idasuunas. Külastuse ajal vaadake kõigepealt läänefassaadi kaugelt; kahekorruseline akende joon ja keskel asuv väljendunud rõdu on sealt kõige paremini nähtavad. Seejärel minge hoone ümber ja vaadake idasuunas asuvat kitsaste kaartega väljendust. Hoone läheduses asub ka purskkaev, mis on pärit aastast 1849, hiljem sinna teisaldati ja mis taastati 2019. aastal. Sees olles otsige alumise korruse kividel olevate dekoratiivsete motiivide jäänuseid ja ülemise korruse kividel olevate reljeefsete kaunistuste jälgi. Kuna hoone asub ülikooli territooriumil, on sellele pääs sõltuv ülikooli turvameetmetest ja ürituste kalendrist; külastustingimuste kohta küsige infot ülikoolist enne külastust. Ülikooli territooriumile pääseb IETT bussidega, kuid praeguste marsruutide kohta tasub infot hankida IETT-lt. Ülikooli territooriumil asuv ajalooline Davutpaşa kasarmu on samuti külastuse loomulik osa ja koos paleega see jutustab piirkonna sõjalugu.