Narman Peribacaları

Narman Peribacaları on Erzurumi ida-osas, Narmani linnaosa lõunas asuv punaka värvusega erosioonipiirkond. Kohalikud ja turismimaterjalides tuntakse seda "Punaste feede maa" nime all. Erzurumi kultuuri- ja turismiministeerium teatel asub piirkond umbes 90 kilomeetrit linna keskusest ja 7 kilomeetrit Narmani linnaosast. Peribacaları asuvad otse Narman-Pasinleri maanteel, mistõttu on sinna sõitmine lihtne. Vikipedias märgiti, et piirkond asub Alacayari ja Yolderi linnaosade vahel. Kultuuri- ja turismiministeeriumi allikate kohaselt kujunes maastik järgmiselt: jõed viisid setmeid (liiva, kruusa ja savi) settestuspiirkonda, kus need aegajalt kihiti. Seejärel erodeerisid vihmad ja tuul neid pehmeid setteid. Ministeeriumi andmetel kujunes praegune välimus umbes 2,5–3 miljonit aastat tagasi, pleistotseeni ajastul. Vikipedias kirjeldatakse piirkonna kihitusi neogeense ajastu liivakivina, kruusakivina ja savikivina. Kivide punane värvus on põhjustatud setetes sisalduva raua oksideerumise tõttu. Allikad ei ole üksteisega kooskõlas vanuse osas; maakonna avaldatud teates on toodud palju suurem number, seega on parem tugineda ministeeriumi andmetele. Piirkonnas ei ole ühtegi suurt orgu. Maakonna teatel koosneb piirkond 12 eraldi orgust, mille kogupikkus on 62 kilomeetrit. Erosiooni käigus säilinud tugevamad osad moodustavad peenete sütaste otstele "mütsina" sarnanevad kujud, mistõttu on need kõige rohkem pildistatavad vormid. Sütaste vahel on kitsaid lõhesid, süvendusi ja järk-järgulisi nõlvusid. Turismimaterjalides võrreldakse orgu Colorado jõe poolt loodud Grand Canyoniga, kuid võrdlus on tehtud eelkõige värvide ja kihiliste seinte poolest, mitte suurusest. Kultuuriportaal märgib, et selliseid peribacalaid võib Kagu-Anatoolias leida ainult selles piirkonnas. Kultuuriportaali andmetel kuulutati Narman Peribacaları 2018. aastal loodusmonumendiks ja seda kaitstakse riikliku parki sarnaselt. Maakonna teatel on piirkond registreeritud ka looduslikuks kaitseobjektiks. Kaitsekorralduse tõttu ei ole lubatud sütastele ronida, kivisid lõhkuda või tükke murda. Pehmad sedimentkivid võivad jalgade all kergesti puruneda, seega tuleks hoiduda avade radadelt kõrvale minemisest. Külastuse esimene etapp on maanteelt avaneva vaatega vaateplatvorm. Maakonna teatel on maantee äärde ehitatud Seepärast on kõige sobivam külastusaeg kevade lõpp, suvi ja sügise algus. Vihmaga muutub savapõhi libedaks, seega on sellistel päevadel orusse laskumine riskantne. Sinna pääsemiseks on võimalik kasutada ka ühistranspordiga. Kultuuriportaali andmetel saab Narmani bussiga sõita Erzurumis asuvast Šükrüpaşa linnaosast väljuvast bussist. Kuid buss sõidab ainult linna keskusesse, ja ülejäänud tee füsaitusteni tuleb läbida jalgsi või kohaliku transpordivahendiga. Kui sõidate oma autoga, siis tee, mis möödub Pasinlerist, läbib otse selle piirkonna lähedalt. Narmani füsaitused on ideaalne peatuskoht ühepäevasel reisil, mis kulgeb Pasinleri tasandiku ja Oltu vahel. Lõunas asuv Pasinleri kindlus ja Çobandede sild ning põhjas asuv Oltu kindlus võivad samal päeval külastada. Vikipedias märgiti, et piirkonna tutvustamisel on oluline roll Atatürk Ülikooli korraldatavatel näitustel ja pidudel, ning et suvekuudel korraldatakse füsaituste pidusid. Kuna ürituste ajakava muutub igal aastal, kontrollige uusimat teavet kohalike omavalitsuste ja maakonna asutuste teadetest.