MKE Sanayi ve Teknoloji Müzesi

MKE Tööstus- ja Tehnologiamuuseum asub Tandoğanis, masina- ja keemiatööstuse kompleksis, ja see on muuseum, mis tutvustab Türgi kaitse- ja masinatööstuse arengut. See avati 22. mail 2013. Kultuuriportaali kohaselt on muuseumi eesmärk tuua esile asutuse panus tööstusajaloosse ja uute asutuste tekkimisse, koguda ja säilitada selle valdkonna teoseid ja dokumente ning neid eksponaatidega tutvustada. Viimastel aastatel on muuseumi nimeks saanud MKE İmalat-ı Harbiye Muuseum. Daily Sabahi teatel avati muuseum 2023. aastal külastajatele pärast ulatuslikku renoveerimist. **Alates Tophanesist kuni MKE-ni** Asutuse juured ulatuvad Fatih Sultani Mehmeti ajast, mil loodi Tophane-i Amire. Aja jooksul sai see erinevaid nimesid: 1832. aastal Tophane-i Amire Müširliği, 1908. aastal Tophane-i Amire Nazırlığı, 1909. aastal İmalat-ı Harbiye Müdüriyet-i Umumiyesi ja 1921. aastal Askeri Fabrikalar Umum Müdürlüğü. 1950. aastal sai asutus nimeks Makina ve Kimya Endüstrisi Kurumu. Vabadussõja ajal tootis see püssid, suudmed, laskemoon, mõõgad ja kirved ning tegi relvade remonti. Hiljem tootis see ka tsiviiltooteid, nagu elektriarvestid, gaasipliidid, patareid ja põllumajandusvahendid, ning osales teiste tööstusasutuste loomises. **Hoone ja tulekahju** Muuseumi asukohas asus II. Abdülhamidi ajal ratsaväe kasarmuna kasutatud hoone. Vabadussõja ajal kasutati seda relvatöökodana ja koht, kus peideti Istanbulist Anatoolia piirkonda smugletud sõjalist materjali. Vikipedia kohaselt põhjustas 20. novembril 1922 puhkenud suur tulekahju hoone täieliku hävinemise. Räägitakse, et Atatürki naine, Latife Hanım, külastas koos temaga tulekahju kohal ja ütles seal fraasi "Türklased, ärge lõpetage, töötage, uskuge". Allikad kirjelduvad hoone olukorda erinevalt: Vikipedia väidab, et muuseum asub hoones, mis taastati pärast tulekahju, samas kui Türgi turismientsüklopeedia ütleb, et hoone, mis hävis tulekahjus, taastati ja selle avamisel osales Mustafa Kemal. Aastatel 1920–2013 kasutati hoonet asutusele kuuluvate erinevate osakondade büroona. Vikipedia kohaselt on muuseumil 4500 ruutmeetrit siseruumi ja 10 000 ruutmeetrit väliruumi. **Mida saab salongides näha Daily Sabah seostab muuseumi tegevusega sündmustega, mis toimusid 1921. aasta märtsis İnönü lähedal. Artiklis kirjutatakse, et kasutatud suurtükitorud viidi taastamiseks tehasesse. Sama artiklikogum näitab, et väljapanekus on 2352 eksponaati, mis on rohkem kui varem mainitud allikatest. Väljapanekus on ka "Hatıra-i Celadet Şehadetnamesi", mis dokumenteerib esimese maailmasõja ajal toimunud kampaania, mille käigus inimesed annetasid armeele kulda, hõbedat ja raudnaelu. 2024. aasta uudise kohaselt on muuseum ainus sõjamuuseum, kus on väljas välihaubitsad. Väljapanekus on ka sel ajajärgul kasutatud puidust vankrid ja muuseumi töökojas valmistatud kellad. Välialal on väljas meremiinid, ettevõtte kaevandustele toodetud lokomotiivid ja vagunid, traktor, ehitusmasinad, õhupommitõrjesüsteemid, teerulli ja suured metallitöötlusseadmed. Kõige silmapaistvam esemete seas on osa Yavuz (Goeben) soomuslaeva suurtükitoru, mis kuulus esimese maailmasõja ajal Ottomani laevastikku. Suurte masinate mõõdude mõistmiseks on soovitatav aeda salongide asemel päevavalguses külastada. Külastus ja transport: Allikad teatavad, et muuseum on suletud pühapäeviti ja riigipühadel, kuid sissepääs on tasuta. Kuid kuna külastusajad on erinevates allikates erinevad, on soovitatav enne külastust muuseumilt uusim info. Kuna muuseum asub asutuse territooriumil, võib sissepääsul olla vaja isikut tõendavat dokumenti. Kultuuriportaali kohaselt saab muuseumini jõuda ühistranspordiga, mis sõidab Tandoğani suunas. Ankaray'i rongijaam "Anadolu/Anıtkabir" (varem Tandoğan) on muuseumist jalutuskäigu kaugusel. Samal päeval saate lühikese sõiduga külastada ka Akköprü'd põhjas ja Gazi Ülikooli rektorihoonet läänes.