Makedon Kulesi

Edirnes paikaldas asuv Makedoonia torn, mida tuntakse ka Vana Kellatornina, on ainuke säilinud torn, mis on osa antiikajast Hadrianopolise ümbritseva müüri osadena. Kultuuriportaali andmetel oli see üks neljast tornist, mis asus Hadrianuse poolt rajatud Hadrianopolise müüri nurgadel. Turkish Archaeological Newsi kohaselt on torni nimi seotud selle asukohaga, mis suundub Makedoonia suunas. Tänapäeval on torn renoveeritud ja avatud kui Edirne Makedoonia tornimuuseum. Torni ajalugu on vaieldav ning erinevad allikad pakuvad erinevaid versioone. Kultuuriportaal, Wikipedia ja Demirören Haber Ajansı viitavad, et torn on pärit Hadrianuse ajast, ehk 2. sajandist. Turkish Archaeological News aga väidab, et müüri esimene osa on pärit Rooma ajast, teine osa ja kaitsetorn on aga ehitatud 10. sajandil Bütsantsi perioodil, et kaitsta piirkonda bulgaarlaste rünnakute eest. Torni mitmekihiline ajalugu peegeldub selle kivist ja tellistest ehitatud struktuuris. On mõistlik eeldada, et torn on osa Rooma ajast pärit müürisüsteemist. Edirne müürid olid püsti kuni 19. sajandi keskpaigani ja need lammutati aastatel 1866–1870. Müüridest võetud kivid kasutati haiglate, koolide, valitsushoonete ja kasarmute ehitamisel. Neljast nurgatornist jäi alles ainult see torn, mis muudeti kellatorniks. Edirne kuberner Hacı İzzet Paşa lisas torni ülemisele osale puitkonstruktsioonid ja paigaldas sinna kellad; Kultuuriportaal dateerib selle 1866–1867. aastasse, samas kui Turkish Archaeological News viitab aastale 1884. Kultuuriportaali andmetel tuntakse seda kella pikka aega "rahvakellana". Puitosa lammutati 1894. aastal ja selle asemele ehitati uus kellatorn, mis oli valmistatud kivist ja tellistest. Torni kasutati mõnda aega ka tulekahju jälgimiseks. 1953. aasta maavärinas sai torn tugevaid kahjustusi ja selle ülemine osa, kus kell asus, lammutati. Pärast seda oli võimalik torni vaadata ainult väljast. Safranbolus asuvas kellatornide pargis on Edirne kellatorni makett, mis näitab, et selle vana välimus on endiselt meeles. 1990. aastatel ja kuni 2003. aastani läbi viidud kaevamistööd torni ümbruses paljastasid olulisi jäänuseid Rooma ja Bütsantsi ajast. Wikipedia kohaselt on nende seas 2. sajandist pärit ahjud, mida kasutati keraamika valmistamiseks, ning savist ehitatud hooned, mida arvatavasti kasutati teravilja hoidmiseks. Kultuuri- ja turismiministeerium alustas Näitusele on esitatud ka tuletorni ajalugu meenutav tuumik. Tuutori ümbruses asuv aed on kujundatud arheopargiks, kus saab näha Bütsantsi ajast pärinevat keraamikajahutit, 1908. aastal ehitatud Ottomani ajastu jääkappi ja hilisemate Ottomani elamute vundamente. Külastajad saavad liftiga torni ülemisele osale tõusta ja korruseid alla liikudes linna ajalugu erinevatel perioodidel jälgida. Vaateterrass pakub võimalust vaadata üle Kaleiçi katuseid ja ümbritsevaid ajaloolisi hooneid. Turkish Archaeological News'i andmetel asub torn Mumculari tänaval, lähedal Üç Şerefeli mošee ja Sokollu Mehmed Paşa hammami lähedal ning on Selimiyst vaid 500 meetri kaugusel. Sinna pääseb hõlpsalt Kaleiçi kitsaste tänavate kaudu. Arheopargi kõrval asuvate Rooma müüride varemetes jalutades pöörake tähelepanu kivide suurusele. Külastusaegu ja sissepääsu tingimusi kontrollige ametlikest allikatest.