Konya Arkeoloji Müzesi

Konya Arheoloogiamuuseum asub linna ajalise keskuse lõunaosas, Sahip Ata tänaval. See on riigimuuseum, mis esitleb Konya ja selle ümbruse arheoloogilist pärandit, mis ulatub neoliitikumi ajastust kuni Bütsantsi ajani. Türkikeelne Wikipedia tutvustab muuseumi kui esimest arheoloogiamuuseumi, mis loodi Anatoolias, ja teist muuseumi Türgis, mis avati Istanbulis. Asutamisaasta kohta on allikates erinevaid andmeid: Kultuuriportaal ja Muuseumide Peavalitsus toovad esile aasta 1901, samas kui Wikipedia tugineb Konya kuberneri Ferid Paša ajast pärit dokumentidele, mis viitavad aastale 1899. Muuseumide Peavalitsuse andmetel esitati kollektsioon algselt väikses hoones kooliaias, seejärel viidi see 1927. aastal Mevlana muuseumisse ja 1953. aastal İplikçi mošeesse. Praegune hoone avati 1962. aastal. Muuseumis on kronoloogiliselt järjestatud esemed, mis pärinevad neoliitikumi, pronksiaja, rauaaja, klassikalise, hellenistliku, Rooma ja Bütsantsi ajastute perioodidest. Suur osa esemetest on pärit väljakaevamiste kohalt, sealhulgas Çatalhöyük, Erbaba, Süberde, Sızma, Karahöyük, Kıcıkışla, Sille, Çumra, Alibeyhöyük ja Alaeddin Tepesi, samuti Beyşehiri järve ümbrusest. Seetõttu on muuseum ideaalne koht neile, kes soovivad näha Konya tasandikul läbi viidud väljakaevamiste tulemusi ühes kohas. Prehistoria osas on esindatud Çatalhöyükist, Erbabast ja Süberdest leitud käsitööna valmistatud savinõud, obsidiaanist ja kvartsist valmistatud noad ja lanced. Enne või pärast Çatalhöyüki külastamist on kasulik vaadata neid vitriine, et paremini mõista, milliseid esemeid leiti sealsetest elumajadest. Pronksiaja osas on enamik esemeid pärit Sızma ja Karahöyükist. Beyşehiri järve ümbrusest pärit savinõud, millel on reljeefsed mustrid, esindavad selle piirkonna tüüpilisest keraamikast. Rauaaja osas on eraldatud ala, mis on pühendatud 1952. aastast välja kaevatud Konya Karahöyüki leidudele. Karahöyük oli I aastatuhandel eKr asurilaste kaupmeeste poolt Anatoolias loodud kaubandusvõrgu oluline sõlmpunkt. Siin võib näha erinevaid ratta poolt valmistatud nõusid, loomakujulisi nõusid, viinamarjade kujulisi laternaid, silindrilisi templeid ja pronksist rõngaid. Rauaaja osas on esindatud Alaeddin Tepes leitud figuuridega kaunistatud frigide nõude fragmente ja Bütsantsi osakonnas on väljaselletud põrandamosaiik, mis on 6,30 meetri pikkune ja 3,50 meetri lai. See leiti 1990. aastal Sille linna Tatköy piirkonnas läbi viidud väljakaevamiste käigus. Samas saalis asuvad ka põrandamosaiikide fragmendid, mis on pärit Çumra Alibeyhöyük'i väljakaevamiste kohalt. Pronksist uksekellad ja katlate käepidemed tutvustavad tolle aja igapäevaseid esemeid. Müuseumi sissepääsu lähedal asuvas ruumis on väljas bütsantsiaegsed arhitektuurilised detailid, mis on pärit Sille'st ja Konya kesklinnast, ning Rooma-aegsed hauakivide stelaadid. Müüriaiaalal on väljas skulptuurid, sarkofagid, urnid, hauakujulised lõvid ja sambad. Aiaalal asuvate kirjutiste seas on eriti olulised need, mis kannavad linnade Iconium, Derbe ja Lystra nimesid; Lystra on tänapäeval tuntud kui Kilistra. Ingliskeelne Wikipedia teatel on müuseumis 231 kreeka keeles ja 10 ladina keeles kirjutisi. Müuseumi külastamine on kõige mugavam alustada aiaaiast ja seejärel külastada saale ajajärjestuses. Leidke aega Heraklese sarkofagi vaatamiseks; selle detailide täielikuks mõistmiseks tasub selle ümber rahulikult ringi käia. Müuseum asub umbes kilomeetri kaugusel Alaeddin Tepesi künka lõuna pool, Sahibata linnaosas, ja sinna pääseb künka kohalt mugavalt jalgsi. Konya valitsuse veebileht teatel on müuseum avatud kõikidel päevadel peale esmaspäeva; praegused külastusaegade ja sissepääsu tingimuste kohta saate teavet Müuseumide Peavalitsuse ametlikult veebisaidelt.