Kırkgöz Köprüsü (Bolvadin)

Kırkgöz sild on Bolvadin linna keskuse umbes 7 kilomeetri kaugusel, üle Akarčaji, mis suubub Eberi järve. See on mitmekämelise kujundusega ajalooline sild. Allikate kohaselt ehitati silla esimene osa aastal 1150 Bütsantsi keisri I Manuel Komnenose poolt. Anatolia Ajansu teatel oli sild algselt 40 kamendiga ja sai nime selle numbri järgi. Sild on ehitatud marmorist, andesiidist ja basaldist. See on Akarčaji piirkonna üks mitmekihilisemaid monumente, kuna see kannab endas Bütsantsi, Seldžukkide ja Ottomani impeeriumi ajastu jäljed. Sild oli oluline ristumiskoht põhja-lõuna kaubateele, mis oli kasutusel juba Rooma ajast ja ulatub Istanbulist lõuna poole. Afyon Kocatepe Ülikooli ajaloolaste hinnangul kasutati seda Seldžukkide ajal peateena ja Ottomani impeeriumi ajal oli see elav peatuskoht palveränduritele ja kaubakaravanitele. Piirkond on läbi ajaloo mitmeid korda renoveeritud. 16. sajandi alguses, kui Kanuni Sultan Suleyman tegi kampaaniaid Iraaki ja Iraani, restaureeris ja pikendas Mimar Sinan seda silda. Kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel pikendas Sinan silda kuni 64 kameni ja lisas sellele kirjutise. Allikates on erinevaid andmeid selle kohta, mitu kamendit sillal on, kuna mõned kamendid on aja jooksul hävinud. Vikipedia kohaselt hävitati kaheksa kamendit, kui Akarčaji voolukorda muudeti, ja mõned kamendid jäid maasse. Enamik allikaid väidab, et säilinud kamendeid on 57. Silla pikkuse kohta on samuti erinevaid andmeid; CNN Türk räägib 200 meetrist, samas kui Vikipedia toob välja 400 meetri. Seega on parim viis silla pikkuse mõistmiseks, on see ise jalutades mõõta. Teateid on, et Vabadussõja ajal kahjustatud silla Sinani ajast pärinev kirjutis kukkus jõkke ja hiljem leiti, viies see muuseumisse. Silla eripäraks on võimalus näha kolme erineva ajastu kivitöötlust. Lõunaosa on pärit Bütsantsi ajast, põhjaosa on Ottomani impeeriumi aegne lisandus ja sellel on korrapäraseim kivikonstruktsioon. Kemerid on keskel laiemad ja teravamad, samas kui äärtel on need väiksemad ja madalamad. Silla sisemus on täidetud lubjakivimördiga ja väliskülg on ehitatud lõigatud kivist; ülaosas on üks rida piire. Silla aluses on helenistlikke, rooma ja bütsantsi ajast pärit arhitektuurilisi elemente. Veekohal on kasutatud kulumiskindlat basaldi ja marmorit, samas kui ülemistes osades on kasutatud poorset tufi. Jal Sild on täna peateest eemal, seega on selle ümbrus vaikne. Aeg-ajalt võite kohata karjaseid, kes sillalt oma loomadega üle käivad. Fotode tegemiseks on parim aeg hommikul ja õhtul, kui päike on madalal; külgnurga valgus rõhutab sillakivide jooni ja tekstuuri. Sild asub avamaal ja selle juures pole mingeid rajatisi. Ümbrus on põldudest ja niitudest koosnev; pärast vihma võivad teed olla mudased, seega kandke sobivaid jalanõusid. Kuna seal pole varjualuseid, võtke suvel kaasa vett ja mütsi. Kırkgöz sillale pääseb Bolvadinist autos. Afyonkarahisarist saab Bolvadinisse bussiga või autoga. Silla alt voolav Akarçay jõgi jõuab mõne kilomeetri pärast Eberi järve. Seetõttu on sillakülastuse loomulikuks lisaks jalutuskäik järve äärde asuvatesse küladesse. Sama jõe ääres asub Afyonkarahisari linna keskuses ajalooline sild, mida Anadolu Ajansile järgi nimetatakse Altıgöz sillaks ja mis on ehitatud 1209. aastal ning sai nime oma kuue kaare järgi.