Kartal Meydanı ve İskelesi

Kartal väljak ja sadam on Anatóolia poolsaare ranniku vanalinna merevärav. Kordonboyu linnaosas asuv see ala, mis jääb Marmaray Kartali jaama, praamterminali ja Adalarile suunduvate mootorpaatide sadama vahele, on linnaosa tihedalt asustatud piirkond. Kartali keskus oli kuues sajandil Kartalimen nime kandev kaluriküla; linnaosa nimi võib pärineda kas sellest külest või Aydos mäest, mis tähendab türgi keeles "kard". Allikad mainivad ka kalameest nimega Kartal, kes esimesena rannikule tuli kalastama. Kartal liitus 1400. aastatel Ottomani impeeriumi koosseisu; 1755. aastal sai sellest Adalari alluv küla, 1757. aastal Üsküdari alluv küla ja 1850. aastal Izmit sanjaagi alluv piirkond. 1870. aastal loodi piirkonna valitsus ja 1871. aastal omavalitsus; esimeseks linnapeaks sai Yasin Ağa. 1888. aastal liitus Kartal Istanbuli omavalitsuse piiridesse. Piirkonna valitsuse ajaloo järgi jäi see kuni 1908. aastani Üsküdari provintsi alluvaks, seejärel sai sellest Istanbuli alluv piirkond. Kuni 1928. aastani kuulus ka praegune Adalari piirkond Kartali koosseisu; seetõttu põhineb Kartali sadama ja Adalari vaheline side mitte ainult geograafial, vaid ka halduslikul ajalooga. Esimene praam sadam Kartalis ehitati 1857. aastal. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni sõitsid Kartali ja Yalova vahel autodega praamid nimega Mudanya ja Çardak; see oli tee neile, kes soovisid Anatóliasse autoga sõita. Tänapäeval väljuvad sadamast Adalari mootorpaadid ja praamterminalist Yalova suunal praamid. Terminal ja sadam asuvad Turgut Özali puiestee ääres. Istanbuli suurlinna omavalitsuse transpordikomisjon otsustas 2024. aastal avada Tuzla-Pendik-Büyükada liini, et vähendada koormust Bostancı, Maltepe ja Kartali sadamates; see otsus näitab, kui palju Kartali sadamat kasutatakse Adalari reisideks. Ka raudtee on osa väljaku ajaloost. Kartali jaam avati 22. septembril 1872; 1969. aastal ehitati see ümber elektrirongide jaoks ja 1973. aastal, Haydarpaşa-Gebze trassi avamisega, kasvas piirkond kiiresti. Jaam suleti 2013. aastal Marmaray projekti jaoks, seejärel taastati see umbes 800 meetri kaugusel viadukti kohal ja avati 12. märtsil 2019. Jaam asub Üst, Çavuşoğlu ja Hommikuti on sadam ääres palju inimesi, kes sõidavad saartele; rahuliku jalutuskäigu jaoks on parem tulla pärastlõunal. Päikeseloojangut saab vaadata sadama lääneküljest, vaatega Dragose suunas. Kartali keskosa kõrgus merepinnast on keskmiselt 65 meetrit; põhjas asuv Aydose mägi, mis on Istanbulis kõige kõrgem koht (573 meetrit), jääb osaliselt ka selle linnaosa territooriumile. Sadama läänes asuv Dragose jõgi moodustas 1081. aastal Seldžukkide ja Bütsantsi vahel Anatoolia esimese piiri. Linnaosa pindala on 38,54 ruutkilomeetrit, sealhulgas Aydose mets, ja see koosneb kaksteisest linnaosast. Rannikul kulgeb teekond Bostancist Tuzlasse, seega saab siit jalutada läänesse, kuni jõuab Dragose ja Maltepe rannapargini, või idas, kuni jõuab Pendiki rannale. Laevade ja praamide sõiduplaanid muutuvad hooajaliselt, seega kontrollige ajakajad vedajate veebisaitidelt. Liikumiseks on kõige mugavam kasutada Marmaray'd; Kartali jaamas väljudes on keskus ja sadam vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel. M4-ga saabuvad inimesed saavad kas jalutada rannale viiva tänavaga või kasutada bussiliine, mis viivad kesklinna. Bağdat Caddesi ulatub Kadiköyst kuni Kartalini ning rannikul sõitvad bussid läbivad kesklinna. Sabiha Gökçeni lennujaam on Kartalist umbes viieteist kilomeetrit.