Karatay Medresesi

Karatay madrasa asub Alaeddin mäe jalamal ja on aastast 1955 olnud tsembrite muuseum. See on seldžukkide ajast pärit õppeasutus. Inskriptsiooni kohaselt ehitati see aastal 1251, II. İzzeddin Keykavuse valitsusajal, emir Celaleddin Karatay poolt. Arhitekti kohta on erinevaid andmeid; Kultuuriportaal väidab, et arhitekt oli Muhammad bin Havlan, samas TDV islami entsüklopeedia kirjeldab seda teoset, mille autor on teadmata. Madrasa mängis olulist rolli Konya kultuurielus, see jäi 19. sajandi lõpus kasutusteta ja taastati 1954. aastal. Hoone on ühekordne madrasa tüüpi, millel on siseõu, mis on katusega. Seinad on ehitatud Sille kivist, samas kuppel ja võlv on tellistest. Sissepääs on idast, läbi dekooreeritud portaali, mis on valmistatud hallist ja valgest marmorist. Portaal ei asu fassaadi keskel, vaid on nihutatud kagusse. Ülemises inskriptsioonis on märgitud ehitusaeg ja Karatay nimi. Allpool on kahetooniline, geomeetriline kaar, mis on kaunistatud suurte sõlmedega; sama sõlmemotiivi esinemine Alaeddin mošee portaalil lähendab neid kahte hoonet. Portaali mõlemal küljel asuvates suurtes paneelides on geomeetriline muster, mis meenutab kilimeid. Portaalist sisenedes jõuab inimene tänapäeval aia kujul olevale alale. Seintele jäänud jäljed näitavad, et see oli kunagi 7,60 meetri küljega ruudukujuline siseõu. Väikse ukse kaudu pääseb suure kuppeliga keskossaalisse, mis on umbes 12 meetri pikkune ja 12 meetri lai. Selle ruumi keskel on ruudukujuline bassein, ümmargune anum ja kaardus veetee. Karatayat kuulsaks teinud on keskosa katva kupli tsembritega kaunistus. Kuppli koormus kantakse seintele kolmnurksete paneelidest koosnevate, fännilaadsete pandantiividega. Kuppli sisepinda katavad valged kipsuribad, mis on ümbritsetud türkiissinise ja tumesinise tsembritega. TDV islami entsüklopeedia kirjutab, et see muster meenutab vaatajale taevast ja on üks väheseid säilinud näiteid. Muster on moodustatud kahekümneneest tähest, mis on ühendatud erinevate sõlmedega, alates alumisest osast kuni ülemise avani. Mõned uurijad on sellele hoonele isegi observatooriumi staatusi omistanud, kuna sellel on ümmargane avaus ülaosas ja all asuv bassein. Kultuuriportaal märgib, et tsembrite värvides on kasutatud türkiissinist, tumesinise ja musta. Läänes asuv suur *eyvan* on oluline ru Vitriinides on eksponeeritud Alaeddin mäe Seldžukkide palee fassaadidele kuuluvad plaadid, mis leiti 1941. aasta väljakaevamiste käigus. Nendel plaatidel on kujutatud naisi ja mehi, ratsastajaid ning taimede kaunistusi. Kollektsiooni kõige populaarsem osa on plaadid, mis pärinevad Beyşehiri järve ääres asuva Kubadabadi palee alt. Kaheksanokkeliste tähtede kujuga plaadid on paigutatud vitriinides nii, et need peegeldavad palee algset paigutust. Panoraamplaatidel on kujutatud palee ametnikke, jahistseene, sfinkse, sireene, kahepealisi kotkaid, paavlilinde ja lõvisid. Kesk-Aasia loomade stiili järjendina on palju kujutusi ka jahikoertest, jänestest, antiloopidest, mägikitsedest ja hanedest. Ekspositsioonis on ka Kubadabadi paleest pärit sügavad kausid, lamedad taldrikud ja kipsplaatidest paneelid. Külastajatele on soovitatav alustada keskosas, kus saab kuplit vaadata, seejärel liikuda edasi iivanisse ja selle kõrval olevatesse ruumidesse, et vaadata vitriine. Tähtede kujuga plaatidel olevad väikesed detailid nõuavad lähedalt vaatamist, seega on soovitatav vitriine rahulikult vaadata. Medresse on mõne minutiga jalutuskäigu kaugusel trammiliinilt, mis ringleb Alaeddin mäe ümber, ja seda saab külastada koos "İnce Minareli Medresse"ga. Aktuaalse külastusaegade ja sissepääsu tingimuste kohta leiate teavet Muuseumide Peavalitsuse ametlikult veebisaidelt.