Karain Mağarası

Antalya linnast umbes 30 kilomeetri põhjaloodes, Döşemealtı piirkonnas asuvas Yağca külas, Katran mäe jalamil asuv Karain koobas on üks Anatoolia eelajaloolise ajastu kõige paremini säilinud paikadest. See kuulub Türgi suurimate looduslike koopaste hulka. Ministeeriumi muuseumi lehe andmetel leiti siit esimese inimese esivanemate jäljed, kes elasid umbes 500 000 aastat tagasi ja tegelevad jahtimisega ning toidu kogumisega, ning kes valmistavad lihtsaid tööriistu. Koobas pakub pidevat dokumentatsiooni varajasest, kesk- ja hilisest paleoliitikumi ajastust, mis on maailmas haruldane. Koobas asub umbes 150 meetri kõrgusel oma ees paikneva travertiinplatool ja 430–450 meetri kõrgusel merepinnast. Türgi turismientsüklopeedia kohaselt on see tekkinud mesozoikumkihtides ja koosneb üksteisega ühendatud õõnsustest, millel on kitsad sissepääsud ja koridorid; selle sügavus ületab 50 meetrit. Saalid ja galeriid on kaunistatud stalaktiitide ja stalagmiitidega. Inimesed kasutasid koobast paleoliitikumi ajastust kuni neoliitikumi, kiviaegade ja pronksiaegade kaudu ning hiljem ka klassikalise ajastu jooksul. See pidev kasutamine on kogunud koobasesse umbes 11 meetri paksune kultuurikiht. Kaevetööd algasid 1946. aastal, kui koobase avastas professor Kılıç Kökten, ja kestsid tema juhtimisel kuni 1973. aastani. Teine kaevetööde periood toimus aastatel 1985–2015, mille eestvedajaks oli professor Işın Yalçınkaya, ja alates 2015. aastast on selle eest vastutav professor Harun Taşkıran. Kökten jagas koobase kultuurikihi kaheks kihiks ja kolmeteisteks etappideks. Keskmise paleoliitikumikihi analüüsi tulemusena saadud radiokarbonipõhised dateeringud ulatuvad tänapäevast 160 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Praegused tööd keskenduvad koobase kahte ossa, mida nimetatakse E ja B. E ossa umbes 11 meetri paksune kultuurikiht sisaldab varase paleoliitikumiaegseid kihte, kuid selle paksus on vaid neli meetrit. Karain on määratletud kui pikaajaliselt uuritud paleoliitikumiaegne leiuüksus Türgis. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on neandertallase tüüpi inimahool ja koljufragment, mis on tõendid neandertallaste elust Anatoolias. Koobast on leitud ka selliste loomade jäänused, mis ei elanud Anatoolias tänapäeval, nagu nuhhkits, elevant ja na Arheoloogiliste väljakaevamiste leidude osa on eksponeeritud Karaini muuseumis, mis asub kohe koopast, ning teine osa Antalya muuseumi eelajaloolises osas. Muuseumi külastamine on soovitatav, sest see aitab mõista koobastes leitud erinevaid kihte. Koobas kuulutati 1997. aastal esimese astme arheoloogiliseks ja looduslikuks kaitseobjektiks. Selle ja ümbritsevate koopate koos looduslike ja kultuuriliste väärtuste tõttu on see alates 1994. aastast UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimekirjas. Läheduses asuvad ka teised koobased, nagu Öküzini ja Çakırini, ning iidne linn Termessos. Koobasse pääseb 470 astme pikkuse trepi abil, mis algab külastajate vastuvõtupunktist, seega olge ettevaatlik ja võtke kaasa vett. Sees on jahe ja kohati ka pimedus, seega kandke libisemisvastaseid jalanõusid. Kultuuriportaali andmetel saab koobasse sõita isikliku sõidukiga; järgige Antalya-Burduri teel Karaini viit ja pöörduge lääne suunas. Muuseumi ametliku veebilehe kohaselt on arheoloogiline paik igapäev avatud ja Türgi Vabariigi kodanikele kehtib MüzeKarti. Aktuaalse info külastusaegade ja hindade kohta leiate ametlikult veebisaidilt.