Karabel Kaya Kabartması

Karabel Kaya Relief on İzmir'i Kemalpaşa ja Torbalı vahel asuval, Karabeli käigus asuval mäe nõlval asuv Hetiidi ajastu kivimonument. Vikipedias kirjutatakse, et käik asub Nif mäel, mis on Bozdağide mäestiku lääneim osa, ja ülejäänud mäestik ulatub ida suunas. See asub İzmirist umbes 20 kilomeetri kaugusel. Relief on üks Egeuse piirkonna vanimaid ajaloolisi jäänuseid. Kõik, kes kasutavad käiku Kemalpašast Torbalisse, mööduvad tegelikult umbes 3200-aastase monumenti lähedalt. Kultuurimälestiste inventuuri kohaselt on relief raiutud umbes 2,5 meetri laiuse ja 1,5 meetri kõrgese niši sisse. Niši sees on meesfiguur, mis kõnnib paremale, vasakul käes on oda ja paremal käes vibu. Figuuri pea ja oda vahel on kolm rida Luvice hieroglifteksti, mis on väga kulunud ja raskesti loetav. Teadusmaailmas tuntakse seda monumenti Karabel A nime all. Reliefil kujutatava isiku identiteet on pikka aega arutlusel olnud. Kultuurimälestiste inventuuri kohaselt mainis ajaloolane Herodot, kes elas umbes 5. sajandil eKr, Ioonias asuvaid kiviraietisi, mis kujutavad kahte inimest, kel on paremal käel oda ja vasakul käel vibu ja nool. Ta seostas neid Egiptuse kuningas Sesostrisega. Arvatakse, et Karabeli relief võis olla üks neist kujutistest. Samas allikas märgib, et käik asub lähedal iidselele Sard-Smyrna teele, kuid tegelikult asub see Sard-Efeese tee ääres, seega kas Herodot eksis või rääkis ta sarnastest monumentidest. Kaasaegsetel aegadel fikseeris prantsuse reisija Charles Texier monumenti 1839. aastal ja tema joonist avaldati 1862. aastal. Ingliskeelse Vikipedias kirjutatakse, et Karl Richard Lepsius nägi reliefi 1840. aastal ja mõlemad teadlased pidid seda Egiptuse esemeks. Heinrich Kiepert võrdles reliefi 1843. aastal Yazılıkaya reliefidega, mis asuvad Boğazköyi lähedal, ja lükkas selle väite ümber. Hiljem tõendasid paljud teadlased, nagu Kurt Bittel, Hans Gustav Güterbock ja Ekrem Akurgal, et monument kuulub Hetiidi kultuurile. David Hawkins tõlgendas kirja 1998. aastal. Hürriyetile antud teabe kohaselt tutvustab kiri Mira riigi kuningat Tarkasnavat, kes on Mira riigi kuningas Alantalli poeg ja teise Mira kuninganna lapselaps. Mira oli Hetiitidele alluv kuningriik ja kultuurimälestiste inventuuri kohaselt oli Alantalli samaaegne Hetiidi kuningaga IV. Tuthaliaga. Seetõttu dateeritakse monument umbes Kultuuripärandi inventuuri kohaselt asus peamise reljeefiga umbes 100 meetri kaugusel sarnane teine reljeef ning selle lähedal kaks eraldi kivikirjaga, mis olid kirjutatud Luvi hieroglüfidena. Need kolm objekti hävisid täielikult aastatel 1977–1982 teede ehitustööde käigus. Vikipedias on kirjutatud, et Kazım Dirik, kes oli aastatel 1926–1935 Izmiri kuberner, lasi reljeefi asukoha näitamiseks valmistada keraamiliste ornamentidega märk, mis aga teede laiendamise käigus hävis. Tänapäeval on teelt nähtavad ainult monumendile viivad trepid. Reljeef on viimastel aastatel tugevalt kahjustatud. Hürriyetile antud teatel dokumenteeris arheoloog Nezih Başgelen 2016. aastal fotodega, kuidas keemilist ainet reljeefi peale valati. Sama teate kohaselt püüdsid 2019. aastal aardedeta otsijad reljeefi alt midagi leida ja lõhkusid selleks monumenti tööriistadega; kultuuripärandi inventuur märkis, et reljeefi alumine osa oli peaaegu täielikult hävinud. Seetõttu saab külastaja täna näha peamiselt figuuri ülemist osa ja niši raam. Külastamiseks tuleb järgida Kemalpaşa-Torbalı teed ja peatuda niši ees olevate treppide juures. Teave kohaselt ei ole seal eraldi rajatist ja kuna see asub tee ääres, tuleks kanda sobivaid jalanõusid. Palun ärge puudutage reljeefi, ärge ronige niši ees olevatele kividele ja olge liiklusele tähelepanelik. Reljeefi jooned on fotodel paremini nähtavad, kui pärastlõunine päike paistab lõunasse suunatud nõlvale. Sama teabe kohaselt on reljeefi lähedal asuv Karabeli puhkeala hea koht, et männipuu varjus peatuda; kõige mugavam on sinna sõita isikliku sõidukiga kas Kemalpašast või Torbalist.