Gölyazı

Gölyazı on Uluabati järve idal asuv küla, mis on väikese poolsaarega, mis ulatub järve suunas, ja saarega, mis on sellega silla kaudu ühendatud. See on Nilferi piirkonna küla, mis asub Bursa kesklinnast umbes 42 kilomeetri kaugusel. Bursa-Izmiri maanteelt kõrvalepõigete järel, oliiviaiamaid läbiv tee viib mõne kilomeetri pärast küla sisse. Küla oli 2000. aastate lõpuni omavalitsusega, kuid praegu kuulub see Nilferile ja 2022. aasta andmetel elab seal 1271 inimest. Küla ajalugu ulatub tagasi 6. sajandini e.K. Tänapäeva majad on ehitatud iidse Apollonia ad Rhyndacumi linna kohale. Kuna Anatoolias oli palju linnu nimega Apollonia, siis seda linna hakati nimetama "Apollonia, mis asub Rhyndakose jõe kaldal", viitades jõele, mis nüüd on Orhaneli (Kocasu) jõgi ja mis toidab Uluabati järve. Linna nime päritolu kohta on kaks versiooni: kas see on pandud jumal Apollo auks või on see saanud nime Bergama kuninganna II. Attalose ema Apollonise järgi. Arvatakse, et linn võis olla Miletose koloonia, seda kinnitavad ka 450. aastal e.K. pärit mündid, millel on kujutatud Apollo kolpi. Hellenistlikul perioodil, Bergama kuningriigi all, arenes linn, ja Rooma perioodil on see tuntud keiser Hadrianuse külastuse tõttu. Arvatakse, et 120. aastal ehitati Hadrianuse toel saarel asuva templi kolonnad. Büsantsi perioodil oli linn tuntud ka nimega Theotokia. 14. sajandi alguses läks linn osmanide kätte; räägitakse, et Osman Gazi peitus pärast Bafeuse lahingu linnuse seinte taha. Osmanide ajal oli enamik elanikest kreeklased; 1922–1924. aastal lahkusid kreeklased ja nende majadesse asusid Thessaloniki ja selle ümbrusest pärit inimesed. Enamik tänapäeva elanikest on nende perekondade järeltulijad. Suur osa iidsest linnast asub praeguse asula all, seega leiate säilmeid tänavate vahel. Poolsaare kitsaimas kohas asub "Taškapi" nime kandev iidne linnuse värav; müüri paksus on kohas, kus 5 meetrit, ja on teada, et saart ümbritses kunagi umbes 4,5 kilomeetri pikkune müür. Värava lähedal on "Deliktaş" nime kandev veekanal. Lähedal asuval "Zambak Tepe" mäel asub linna nekropool, ehk kalmistu, kus on kivisse raiutud hauakambri mälestusmärk. Iidse teatri väljakaevamised lõpetati 2025. aastal; teatris, mis võis oma aj Külal on kümnendal sajandil ehitatud kirik moodustab küla olemuse; kirik on renoveeritud ja seda kasutatakse omavalitsuse kultuurisündmustel. Küla ühendavast kitsast kivisillast on saanud küla kõige rohkem pildistatav koht; kui järve veetase tõuseb, jääb saar täielikult vee alla. Silla juures seisab 750-aastane tamm, mida kohalikud kutsuvad "nuttev puu". Rannas asuvad kalalaevad, rannikuvöö ja veepeegeldused moodustavad küla igapäevase vaate. Gölyazı elab kalapüügist ja turismist. Umbes kolmandik järve kaluritel on naised, kes sõidavad paatidega järvele ja püütud kala müüakse iga päev oksjonil. Kohaliku kooperatiivi korraldatud paadisõitudega on võimalik järvele minna ja vaadata saari ja linde. Küla osaleb "Stork-sõbralike külade" projektis ja igal aastal korraldatakse sinna hanede festival. Omavalitsuse andmetel on Türgit esindamas ainult Gölyazı Jaapani reisiagentuuride ühenduse maailma 30 kõige parema sihtkohana. Parim aeg külastamiseks on tööpäevadel hommikul; nädalavahetustel külastab külas tuhanded turistid ja kitsad tänavad muutuvad rahvastikurohkeks. Parim viis külastamiseks on jätta auto küla juuresse ja jalutada silla, kiviseina ja ranniku ääres. Saarele saab ainult paadiga; kuna templi ala on kaitstud, tasub seal olevate varemetega tutvumisel olla ettevaatlik ja neid mitte puutuda. Avaliku transpordi marsruutide ja sõiduplaanide kohta saate teavet Bursa avaliku transpordi ettevõtte veebilehelt. Uluabati järve lindude ja vesirooside kohta leiate teavet järve enda veebilehelt; samuti on külastamist väärt rannikul asuv kalurküla Eskikaraağaç. Gölyazı on üks haruldasemaid kohti, kuhu Bursa piirkonnast saab pool päeva jooksul jõuda ja kus saab kogeda antiiklinna, järve ja külaelu ühes kohas.