Döğer Kervansarayı

Döğer karavansaray on asub Afyonkarahisari provintsi İhsaniye ringkonnas asuvas Döğeri külas. Kultuuriportaali andmetel asub see hoone lähedal Afyonkarahisari, Kütahya ja Eskişehiri provintside piirile ning asub ajaloolisel Hiccazi teel. Karavansaray ehitati 1434. aastal sultaan II. Muradi poolt. Türkikeelsetes Wikipedia artiklites on kirjutatud, et sultaan peatuse tegi Dögeris oma kampaania ajal Karamanoğulları hertsogiriigi vastu ja lasi selle hoone sel ajal ehitada. Kultuuriportaal kirjeldab seda varase osmanide perioodi ainulaadseks näiteks. Hoone on ristkülikukujuline, orienteeritud ida-lääne suunas. Wikipedia kohaselt on selle pikkus umbes 56 meetrit ja laius umbes 13 meetrit. Karavansaray koosneb kahest osast: kahekordne majutusosa (han) ja ühekorruseline loomade majutusosa (develik). Mõlemasse ossa pääseb monumentaalsete sissepääsuteede kaudu. Kuna sissepääsuteedel pole kirjutisi, pole täpseid andmeid selle ehitaja kohta. Develik oli koht, kus reisijate loomad viibisid, neid toideti ja hooldati. See on kujundatud kui lai, kõrge ja ühe avaga ruum. Küttekolded asuvad ainult fassaadil, valgustus ja ventilatsioon on tagatud väikeste ventilatsioonikivide kaudu. Han alumine korrus on mõeldud puhkealaks ja ühiskasutusruumiks. Ülemisel korrusel asuvad reisijate majutuskohad, ja kultuuriportaal märgib, et neil on aknad ja küttekolded. Peamised toad on kaetud kuppelkividega, teised toad on kaetud võlvidega. Ülemise korruse keskel asuv osa on kujundatud palvetamiseks, sellel on mihrab (palveala) ja valgustus on tagatud ventilatsioonikivide kaudu. Wikipedia märgib, et toad on varustatud eraldi ruumidega küttesüsteemidele, toiduvalmistamisele ja hügieenile. Hoone välisseinad, katuse ja kaks kuppelkivikujulist katuseosa on kaetud piirkonda omaste vulkaanilisest kivist plokkidest. Han ja develik on eraldatud osadena, ja see erinevus on väljastpoolt nähtav. Hoone on hinnatud Seljukide karavansarayde traditsiooni arendusena, tänu oma plaanile ja varjatud ventilatsioonisüsteemile. Saksa teadlane Robin Wimmel uuris ja dokumenteeris karavansaray 21. augustil 2008 ning kasutas seda oma doktoritöös, mis käsitleb osmanide karavansaraide. Karavansaray renoveeriti 1991–1993 aastatel Vabariikliku Väärtuslike Asjade Ameti poolt. 2007. aastal tehti ümbruse korrastamine ja tugevdati sise Kultuuriportaali andmetel jõuab Dögerisse Afyonkarahisari ja Eskişehiri ühendava riigitee juurest põhjaläände suunatud teel. See väikelinn on tuntud oma opiumi, peedi, nisu ja kartulikasvatuse poolest. Aslankaya mälestusmärk ja Emre järv asuvad mõne kilomeetri kaugusel, seega on karavanserai külastamine koos Frigide mälestusmärkidega ühel päeval lihtne. Karavanserai läbib ka Frigide teerada, mis kulgeb Afyonkarahisarist Eskişehiri Yazılıkaya külale, seega võib seda kasutada jalutuskäigu peatumiskohana.