Çatalhöyük

Çatalhöyük on Neoliitikumiaegne asula, mis asub Konya provintsis, umbes 52 kilomeetrit Konya linnast lõunas ja umbes 10 kilomeetrit Çumra linnapealinnast. See asub Konya tasandiku nisuväljade seas. Umbes 14 hektari suurune linn koosneb 18 asustuskihist, mis pärinevad ajaperioodist umbes 7400–6200 eKr. See on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuna see on tunnistuseks üleminekule külvipõhisele elule, põllumajanduse algusele ja üleminekule külaelult linnakeskkonda. Nime "Çatalhöyük" tähendus on "kahvrijalg", mis tuleneb kahest üksteise kõrval asuvast künkast. Idaosas asuv peamine künkras oli asustatud Neoliitikumiajal, hõlmates umbes 12,5 hektari suurust ala ja ulatudes tasandikust 20 meetri kõrgusele, moodustades asula südame. Läänes asuv madalam künkas kasutati varajasel keraamilisel ajastul, alates umbes 5600 eKr. Kunagi voolas kahe künka vahel Çarşamba jõe haru. Briti arheoloog James Mellaart avastas asula 1958. aastal, kui ta piirkonnas pinnauuringuid tegi. Mellaarti meeskond viis läbi nelja hooaja väljakaevamisi aastatel 1961–1965, mis tõestasid, et Anatoolia oli Neoliitikumiajal arenenud kultuurikeskus. Väljakaevamised jätkusid 1993. aastal Cambridge'i Ülikooli arheoloogi Ian Hodderi juhtimisel ja kestsid 2018. aastani rahvusvahelise meeskonnaga. Pärast Hodderi projekti lõppemist jätkati väljakaevamisi Türgi ülikoolide meeskondadega, nagu on teatatud ametlikul väljakaevamiste veebisaidil. Çatalhöyük on ainulaadne oma linnakujuga. Majad on ehitatud üksteise külge ja nende vahel pole tänavaid. Inimesed käisid majade katusel ja pääsesid majadesse puidust trepist, mis viis katuseavasse. Majad olid ehitatud tellistest, ilma kivipõhjata, ja nende katusi toetasid puidust sambad, mille kohale oli pandud kilega kaetud katus. Igas majas oli tavaliselt üks peamine tuba ja üks panipaik; peamises toas oli ahj, ahi ja tõstetud pink. Majade sisemus oli kaetud valge krohviga, kusjuures umbes 3 sentimeetri paksuses kihis oli 160 kihti. Pärast umbes 80 aasta kasutamist majad puhastati ja täideti ning nende kohale ehitati uus maja samal plaanil. Just see uuendusring on põhjuseks, miks künkas on nii kõrge. Väljakaevamiste käigus leiti, Neoliitikumiajastu savist valmistatud naiskujud, mida peetakse viljakuse sümboliteks, on üks tuntumaid neoliitikumiajastu kunsti näiteid. Arheoloogilised leiud asuvad Konya arheoloogilises muuseumis; osa neist on väljas, teised säilitatakse depoodes. Kuulus kaart on väljas Ankara Aasia tsivilisatsioonide muuseumis. Arheoloogilise paiga kaevamisalad on suured katuste all ja külastajad saavad katuste alt näha avatud maju. Ida mägi jäi neoliitikumiajastu järel maha, kuid hiljem kasutati seda Frigia, hellenistliku, Rooma ja Bütsantsi perioodidel. Ministeeriumi muuseumi veebilehel on märgitud, et põhjakatte all asuv ala on ajutiselt külastajatele suletud; enne külastust tasub seda kontrollida. Arheoloogiline paik haldab Kultuuri- ja turismiministeerium ning Türgi kodanikud saavad kasutada muuseumikaarti; uusimad külastusaegade kohta saate teada veebilehelt muze.gov.tr. Konya linnast Çumra suunas liikudes on kõige mugavam jõuda Çatalhöyükusse autosõiduga. On soovitatav kõigepealt külastada Konya arheoloogilises muuseumis asuvaid leide ja seejärel minna arheoloogilisele paigale, et kaevamisaladel nähtud avade tähendust paremini mõista. Tasandikul ei ole varju, seega on suvekuudel soovitatav varakult kohale jõuda ja kaasa võtta piisavalt vett.