Çatalca Mübadele Müzesi

Çatalca Vahetuse Muuseum on väike, kuid sisukalt kujundatud muuseum, mis asub Çatalca vanalinnas, lähedal linna keskväljakule. Seda tutvustatakse Türgi esimese vahetusteemalist muuseumina ja see avati külastajatele 20. detsembril 2010. Muuseum käsitleb 1923. aastal Lozani rahulepingu lisana sõlmitud lepinguga Türgi ja Kreeka vahel toimunud sunnitud elanike vahetust. Nii vahetatud inimestele öeldakse "vahetatud". Muuseumis olevate esemete suur osa pärineb nende perekondadelt. Allikate kohaselt toimus enamik vahetusi aastatel 1923–1924. Çatalca on see linn, mis asub täpselt selle loo keskel. Çatalca ringkonna ajaloo lehe kohaselt kolisid vahetuse järel Çatalcas elanud kreeklased Kreeka poole ja asutasid sinna uue asula, mida nad nimetasid "Nea Çatalca" (Uus Çatalca). Paljud Kreeka poolelt saabunud perekonnad asusid aga Çatalca kesklinna ja tühjaks jäänud küladesse. Samal lehel märgiti, et suurem osa linna elanikest on pärit inimestest, kes tulid Balkani sõdade, Esimese maailmasõja ja vahetuste ajal. Seetõttu räägib muuseum pigem linna tänapäevase elanikkonna juurtest kui kaugest ajaloost. Muuseumi idee oli Lozani Vahetuste Fondi üks esimesi eesmärke, mis asutati 2001. aastal. Fond leidis, et Çatalca vanalinn on selleks kõige sobivam koht ja sõlmis Çatalca omavalitsusega koostööprotokolli. Projekt esitati 2008. aasta detsembris Istanbul 2010 Euroopa Kultuuripealinna agentuurile ja pärast pikka hindamist võeti see juunis 2010 vastu. Fondi liikmed, kaks arhitekti, koostasid projekti, mis hõlmas mõõtmisi, taastamist ja renoveerimist. Fondi andmetel jäi ehituseks, sisustuseks ja eksponaatide paigutamiseks vaid neli kuud, ja tööd valmisid 18. detsembril 2010. Kultuuriportaal kirjutab, et muuseum avati fondi ja omavalitsuse koostöös Euroopa Kultuuripealinna raames. Muuseum koosneb kolmest osast: peahoone, vahetuse plats ja kultuurimaja. Peahoone on ühekorruseline hoone, mille punased tellised ja kiviraamidega kõrged kaarsed aknad on tänavalt hõlpsasti nähtavad. Fondi andmetel kuulus hoone enne vahetust kreeklasele ja seda kasutati ettevõtjana aastatel 1913–1923. Vahetuse järel riigi omandusse läinud hoones asus mõnda aega pank, see müüdi 1961. aastal ja samal ajal avati seal õmblemiskursus. Alates Köök- ja majapidamistarvete hulka kuuluvad pearahvad, vaskpannid ja -alused, veekeetjad, portselanist tseremoniateenistus, savinõud, rauast triikijad ja gaasilambid. Fotograafia ja dokumentide osas on näha Kreeka saare esimese fotograafi, Hamza Rüstem Bey, saarel kasutatud kaamera ja negatiivide projitseerimiseks mõeldud klaasid. Samas osas on esindatud vahetusajastu dokumente, vahetatute vara likvideerimisavalduseid, Ottomani impeeriumi ajast pärinevaid kaarte, vanu postmarke ja 19. sajandi lõpus ilmunud ajalehe numbreid. Kultuurimälestiste inventuur märgib, et muuseumis on esitatud nii Çatalcast pärit kreeklaste jäänud etnograafilisi esemeid kui ka vahetatute toodud asju, mis võimaldab näha muutuse kahte poolt ühes väikeses ruumis. Muuseumi külastamiseks on parim viis lugeda esemete kõrval olevad selgitused rahulikult ja vaadata dokumentide kuupäevi. Kuigi näituseala on väike, jääb külastus lühikeseks, kuid perefotod ja avaldused, kui neid tähelepanelikult uurida, võivad aega venitada. Fondi veebilehe kohaselt on muuseum esmaspäeviti suletud; külastusajad ja sissepääsu tingimused tuleks enne külastust fondi veebisaidilt kontrollida. Kultuuriportaal teab, et Çatalcaga saab jõuda Yeni Bosnast välkivate bussidega; marsruudi ja sõiduplaanide kohta tuleks teavet IETT-i värsketest allikatest kontrollida. Muuseumist väljudes on lihtsaim viis saada ettekujutust sellest, kus vahetatud inimesed asusid, jalutada Kaleiçi kitsastes tänavates ja linna keskväljakul. Ametniku andmetel on Çatalca Istanbulis suurim piirkond pindala poolest ja asub kesklinnast 56 kilomeetri kaugusel. Päevaplaanile võib lisada ka piirkonna põhjanaudadel asuva Anastasiuse müüri varemeid või Musta mere rannikul asuva Çilingozi loodusparki, et ühes reisis ühendada ajalugu ja loodust.