Çandarlı Kalesi

Çandarlı kindlus, mis asub Dikili linna lõunas, poolsaarel, mis on kolmelt poolt merest ümbritsetud. See on üks Türgi parimas korras säilinud kindlusi. Linna asub umbes 100 km kaugusel Izmirist ja 19 km kaugusel Dikilist, sinna saab sõita Izmir-Bergama maanteelt. Antikes ajas kandis see nime Pitane; legendi järgi asutas linna Amazonite kuninganna Pitane, ja asula ajalugu ulatub kuni 4000. aasta eKr. Anadolu Ajansile viidates ehitati esimene kindlus 6. sajandil eKr, et kaitsta Pitanet; Vikipedias öeldakse, et Pergamoni kuningriigi ajal oli see kuningriigi peamine sadam. Seda kasutati sadamalinnana ka Rooma, Bütsantsi ja Seljukide perioodidel. Izmiri suurlinna omavalitsuse andmetel ulatub Dikili rannik 40 km ulatuses ja seal on viis sinimärgiga randa; Çandarlı asub selle ranniku lõunapoolsemas osas. Kindluse tänapäevane välimus kujunes 14. sajandil, kui genovelased vallutasid Foça ja said piirkonna kaubandusele valitsevad. Osmanide vallutamine toimus II. Muradi valitsusajal; hävinud kindlus taastati 15. sajandil sadraazmi Çandarlı Halil Paşa käsul. Linna sai oma nime sellest pašast; Çandarlı perekond oli I. Muradi ajast alates täitnud olulisi ülesandeid Osmanide valitsuses. Kultuuriportaali andmetel on konstruktsioon tugevdatud kiviplokkidest ja alusplaatidest, et taluda suurtükipõlguid, ja seintele on integreeritud hellenistlikud kivid. Plaan on ligilähedalt ristkülik, millele lisandub viis torni, võreseinad ja üks värav. Vikipedias öeldakse, et kindlus asub kirdest lõunasse suunatud kaldu kivialusel ja katab umbes 2230 ruutmeetrit. Sissepääsu kohal on osmanide ajast pärit araabia kirjutis, mis on aga peaaegu kustunud. Bergama muuseumi direktorati kaevamistööl leiti erinevatel sügavustel seinajäänuseid, põrandakiviseid ja sisetõkkest leiti Bütsantsi ajast pärit veetank. Tornid on paigutatud nii, et nad näevad läbi võrede sadamat ja linna; kui ronite nurktornile, saate kohe aru, miks kindlus siia ehitati. Kindlust renoveeriti 1950. aastatel; viimane põhjalik restaureerimine algas 2009. aastal ja lõppes 2014. aastal. Türgi turismientsüklopeedia kirjeldab seda tööd sekkumisena, mis tõstis hoone taas püsti pärast seda, kui seda jäeti pärast Osmanide valitsemist hooldamata. Vikipedias öeldakse, et kindlus avati külastajatele märtsis 2016; Anadolu Alustage lossi külastust väravast; siseõues näete kaevuava ja kaevamiste käigus avastatud põrandatasemed. Seejärel suunduge müüripärasid mööda kõndima ja külastage järjestikku viit torni; iga torn avab vaate erinevasse suunda – sadamasse, rannale ja Bergama suunas asuvatele mägedele. Päevapoolne valgus muudab kiviseinte kuldseks; parim aeg fotode tegemiseks on kohe enne päikeseloojangut. Loss on looduslikult rannapromenadi lõpp; sadam ja rand on jalutuskäigu kaugusel. Siin ei ole suletud muuseumiruume; ise loss ongi näitus ja külastus ei kesta kauem kui tund. Dikilist ja Izmirist väljuvad kogu päeva jooksul bussid Çandarlisse; Kultuuriportaali andmetel on Izmirist väljuvaid büsse iga tund. Kultuuriportaali mainitud hellenistlikke kivid leiate seinte alumistest osadest ja tornide nurgatest. Türgi turismientsüklopeedia kohaselt on linna elanike arv umbes seitse tuhandet. Suvel kasvab see arv saja tuhandeni; rahulikum külastus on võimalik mais ja oktoobris. Lossi külastamine samal päeval Dikili Atarneuse muinaseest ja Bergama akropoliga võimaldab näha sama ranniku kolme erinevat ajastu.