Çal Mağarası

Çal koobas asub Trabzoni piirkonnas, Düzköyi ringkonnas, Çal küla piiril. See on pikk karstikoobas, mille on kaevanud maa all voolav oja. Trabzoni kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel asub koobas umbes viie kilomeetri kaugusel Düzköy linnast, merepinnast 1050 meetri kõrgusel. Vikipedias on märgitud, et koobas asub 11 kilomeetri kaugusel ringkonnast ja kõrgus varieerub allikate järgi 1050 kuni 1116 meetri vahel. Linna keskusest on sellele umbes viiekümne kilomeetri pikkune tee. Koobas leiti teadusliku uurimise asemel kohalike elanike poolt; seda on maininud Karadeniz Teknik Ünivetsite pensionil olev geoloogiaprofessor dr. Osman Bektaş TRT Haber saate ühes intervjuus. Seejärel tegi Karadeniz Teknik Ünivetsitest koosnev grupp koobast uurimistööd ja seejärel paigaldas Trabzoni provintsi administratsioon puidust jalutusrada ja valgustuse. Anadolu Ajansi andmetel avati koobas külastajatele 2003. aastal pärast seda renoveerimist. TRT Haber teatel võitis hiljem Trabzoni suurlinna omavalitsus koobase haldamise õiguse ja alustas renoveerimist, mis hõlmas jalutusradade uuendamist vastupidavate materjalidega. Koobase tekkimine algas lubjakiviga. Vikipedias on kirjutatud, et pinnaveed on lahustanud lubjakivi ja kivimites olevad lõhed on laienenud, moodustades maa all voolava veekanalina. Piirkonna tõusu ajal on see kanal kaevandatud veevoolu poolt ja kohtades, kust vesi varem sisse voolas, on stalaktiidid ja stalagmiidid hakanud kasvama. Arvatakse, et koobas on kujunenud umbes kaheksa miljoni aasta jooksul. Kultuuri- ja turismiministeeriumi lehel on koobast lühidalt kirjeldatud kui maa-alust veekanalit. Külastajad saavad läbida vaid väikese osa koobast. Anadolu Ajansi andmetel on võimalik praegu jõuda kuni kaheksa kilomeetri sügavusele, kuid vaid umbes ühe kilomeetri pikkune osa on varustatud jalutusradade ja valgustusega. Koobase haldaja on samas uudistes teatanud, et nad on taskulambi abil kaheksa kilomeetri pikkuse tee läbinud ja et suletud osas on järved, kaskad ja nahkhiired. Ministeeriumi lehel on kirjutatud, et koobast peetakse "kaheksanda pikimaks koobaks maailmas", kuid see on kohalik nimetus ja tegelik pikkus on endiselt täpselt teada. Sees olev tee hargneb peagi. Umbes 200 meetri pärast sissepääsust jaguneb koobas kaheks. Vasak pool on umbes 150 meetri pikkune, parema poole läbitav osa on umbes 400 meetri Koobastes on tavaline pragude ja orgude tõttu hea õhuvool, mis annab mulje, nagu kõndiksid maa all orus, nagu Anadolu Ajansı kirjutab. Jõgi, mis koobastest läbi voolab, on sügavuselt hooajaline; vihmaperioodidel võib see ulatuda kuni 1,5 meetrini, suvel aga kuni 25 sentimeetrini. Sissepääsu lähedal on õhk kuiv, kuid koobaste sees suurendab jõe vesi niiskust, seega on isegi suvel soovitatav kanda kerget riietust. On teatatud, et mõnel päeval, kui veetase on eriti kõrge, võib sissepääs ajutiselt suletud olla. Kui plaanite vihmase nädala jooksul külastada, küsige olukorda eelnevalt. Koobaste kohal, ümbrust vaatlevast künkrajal, asub väike kindluse varemete kompleks, mida nii ministeeriumi lehel kui ka ajakirjanduses koobastega seostatakse. Sissepääsu lähedal on olemas põhilised teenused, nagu puhkeala ja välikohvik. Koobased on avatud kogu aasta vältel; külastuspäevade, avamis- ja tasu kohta saate täielikud andmed koobaste haldajalt ja Düzköys asuvatelt ametnikelt. Puidust ja metallist jalutusrad võivad olla märjad, seega on sellel teekonnal vajalikud libisemiskindlad kingad. Sõidukiga saab kohale jõuda, kuid ühistransport ei jõua otse koobaste juurde. Ministeeriumi andmetel jõutakse koobaste juurde mööda asfaltteed, mis algab Düzköysse viiva teelt, pöörates enne linna paremale, ja mis läbib Çal asulat. Sama teekonna jooksul saab külastada ka Düzköy mägialasid ja Tonya lähedal asuvat Kadıralak loodusparki. Rannikul asuvast Akçaabatist saabuvad inimesed saavad selle mägitee alguseks võtta Sera järve ja Hıdırnebi mägialasid.