Çakalburnu Lagünü

Çakalburnu laguun on madal vee pealne niidu, mis asub Izmiri lahe lõunakaldal, Balçova linnaosa Bahçelerarası piirkonnas ja İnciraltı linnapargi läänes. Kohalikud tuntakse seda ka Çakalburnu Dalyanı nime all ja see on väike, kuid väärtuslik looduslik ala, mis asub linna piirides. See niidu on kaitsealas. Kaitsealas asuvas laguunis on registreeritud 121 linduliiki. Sinna kuuluvad flamingod, kõrvpelikanid, valged pelikanid, karupääsukesed, kalatihedad, haned, puksgrajakad, merikajakad ja punajalged. Ege Ülikooli bioloog räägib, et kunagi oli plaan seda ala täita ja sinna kultuurikeskus rajada, kuid vastuseisu tõttu kuulutati laguun kaitsealaks. Laguun on tuntud kui traditsioonilise niidukalanduse piirkond Vahemere basseinis ja Keskkonna- ja Linnaministeerium on kuulutanud selle kindlalt kaitstavaks alaks. Selle madal vesi, roded ja merikadega kaetud kaldad pakuvad lindudele, noortele kaladele ja muudele loomadele rikkalikku toidukohta. Linnud aastaaegade järgi: Suvekuudel võib laguunis näha pikkajalgu, Vahemere kajukeid ja punapea-tihaseid. Talvel täidavad laguuni erinevad vee-linnud, nagu mudalind, labidalind, puksgrajakad ja punajalged. Flamingod on täielikult aastaajas, kuid nende arv suureneb, kui ilm jahtub. Ekspertide sõnul toituvad Izmiri lahe põhjaosas asuva linnuparadiisi linnud varem Halkapınarı niidualal, kuid pärast Halkapınarı reostumise tõttu on Çakalburnu muutunud üheks peamiseks toidukohaks lahe linnudele. Seetõttu peetakse laguuni koos Gediz delta suure linnuparadiisiga üheks oluliseks peatuskohaks. Veetasakaal ja reostus: Izmiri suurlinn avaldas, et on laguuni ühendanud mageveeallikaga ja on koostanud kaitseplaani, et vältida lindude häirimist. Kultuuriportaali andmetel on lindude pesitsusalad piiratud võrguga, et neid kaitsta. Ege Ülikooli sama bioloog märkis, et Balçova tammi kanalid toitavad laguuni ja tammi ehitamisega muutus niidu veetasakaal. Suurim probleem on laguuni reostus ja viimastel aastatel on selle pinnat aeg-ajalt kaetud rohelise vetikaga, mida nimetatakse merikombaks. Dokuz Eylül Ülikooli merebioloog ütles, et neid vetikaid ei olnud enne 2010. aastat näha, kuid nüüd on neid peaaegu kogu aasta vältel. Sama teadlane ütles 2023. aastal, et umbes neli viiendikku alast on kaetud vetikatega ja kui midagi ette ei võeta, võib laguunist saada soosaar. Seetõ Linnuloomade vaatluse juhend: Birdingplaces tutvustab seda piirkonda kui väikest veeala, mis asub linna sees, ja soovitab külastada seda kevadel. Talvel saabuvad rändlindud muudavad ka külma aastaaja vaatamisväärseks. Paisjärve ja ranniku vahel asuv maastik köidab ka loodusfotograafide tähelepanu. Maastik on tasane, seega on jalutamine siin kerge ning külastajad igas vanuses saavad paisjärve ümbruses rahulikult ringi liikuda. Palun ärge toidke linde, ärge astuge piirdeaia sisse ja hoidke oma koer rihma otsas, sest see on kaitstud ala. Teie prahi kaasa viimine on kõige parem viis, kuidas sa võite aidata seda väikest veeala, mis juba praegu võitleb saastega. Transport ja ümbrus: Transpordi jaoks saate kasutada Konakist Inciraltisse suunduvaid busse või järgida Konakist algavat rannikuäärset jalgrattatee. Metrooga saabunud külastajad saavad M1 liini Balçova jaamas maha tulles põhja, ranniku suunas jalutades paisjärvele jõuda. Paisjärve idaküljel asub Inciraltı linnupark ja lääneküljel İzmir muuseumlaevad. Tänu sellele asendile on paisjärv ideaalne koht poolpäevasele jalutuskäigule rannikul. Palun pidage meeles, et naaberlinnapargi sisse ei lubata pärast keskööd.