Bursa Türk İslam Eserleri Müzesi

Bursa Türgi-Islami Kunstimuuseum asutati 15. sajandi Yeşil madrases, mis on osa Yıldırımı piirkonna Yeşil kompleksist. Madras asub Yeşil mošee läänes, veidi Yeşil tänav altpool, oma müüridega ümbritsetud aias. Muuseumi külastamine tähendab samal ajal varase osmanide madrasete parima säilinud näidete hulka kuuluva hoone uurimine. Kompleksi asutas sultan Çelebi Mehmed; TDV islami entsüklopeedia kohaselt alustati selle ehitamist 1414. aastal ja see valmis detsembris 1419, nagu on kirjas ukse peal. Kultuuriportaali andmetel ehitati madras aastatel 1414–1424 ja seda tuntakse ka Sultaniye madrasena. TDV teatel on kompleksil olevates tekstides arhitekti nimeks Hacı İvaz Paşa ja selgub, et tema oli selle planeerija. Madras on 36 meetri pikkune ja 38,5 meetri lai ning sellel on kolm siseõu. Sissepääs on põhja pool asuva ristvõlvitud siseõu kaudu. Sees on ristkülikukujuline õu, mida kolm külge ümbritsevad kuppelkatused ja galeriid, ning keskel on pesula. Galeriide taga on kolmeteist toad, millest üks on õpetlaste jaoks, ning külgedel on kaks siseõu ja õpetajate ruum, mis asub otse peaukse vastas. Seinad on ehitatud kividest ja tellistest; toad on kaetud keraamikakatusega, välja arvatud õpetajate ruum, mis on kaetud marmorist ja pliist. Õpetajate ruumi katab 10 meetri läbimõõduga kuppel, mis toetub Türgi kolmnurkadele, ning kõik galeriisid toetavad sambad on taaskasutatud. TDV-s on kirjutatud, et fondi dokumentides oli registreeritud kolmkümmend õpilast, kuid ehitati ainult kolmeteist tuba, ning õpetajate ruum on väga kõrge, mis viitab sellele, et madrasel oli teine korrus, mis jäi valmatuks. Kultuuriportaali andmetel jäi kahekorruselise hoone ehitus pooleli sultani Çelebi Mehmedi surma tõttu. Selles madrases, mida tuntakse Bursa Sultaniana, õpetasid sellised tuntud osmanide hariduse ajaloo tegelased nagu Hızır Bey, Zenbilli Ali Efendi, Ebussuud Efendi ja Hoca Sadeddin Efendi. Muuseumi ajalugu on Bursa muuseumite ajaloos algus. Ministeeriumi lehe andmetel asutati Bursa esimene muuseum 19. augustil 1902, kui kohalikelt koguti esemeid ja avati need gümnaasiumi aias ja laboratooriumis, tänu gümnaasiumi juhataja Azmi Bey ja raamatupidaja Reşad Beyi jõupingutustele. Muuseumide peadirektor Osman Hamdi Bey avas selle ametlikult 1904. aastal Topkapi pale Kultuuriportaali kohaselt on see madrasa olnud muuseumina kasutuses aastast 1923. Ministeeriumi teave on täpsem, seega on siin kasutatud just seda. Muuseum suleti 2. detsembril 2016 rekonstrueerimistööde tõttu ja avati uuesti 24. detsembril 2020. Kollektsioon hõlmab perioode alates 13. sajandist kuni 20. sajandini, sealhulgas Seldžukkide, väikeriikide ja Ottomani impeeriumi ajad. Eksponaatide hulka kuuluvad Izniku ja Kütahya keraamika, puiduga kaunistatud esemed, Türgi metallitööde näidised, tombakist ja muud metallist valmistatud esemed, Seldžukkide ja Ottomani impeeriumi mündid, traditsioonilised käsitöötooted ja rõivad. Ministeeriumi andmetel on muuseumis 445 etnograafilist eset ja 66 islami ajastu münti. Aia avatud alal on 70 matmispaika, matmismärki ja kirjutisi. Eksponaadid on esitatud teemadel põhinevates eksponaatides, mis asuvad madrasa endistes õppelasete tubades. Õppeklass on suurim saal, kus on näha suuri esemeid, nagu vaibad. Madrasa õu on täna hooldatud aed. Püramiidikujulise purskkaevu, seedripuude ja aeda paigutatud vanade matmisplaatidega aed moodustavad ekskursiooni teise osa. Alustage ekskursiooni õuega: käige esmalt läbi varjualuste, vaadates läbi teravate kaarte ja ümbertõstetud sambakapiteale, seejärel külastage järjestikku tube. Keraamikakollektsioonides on võimalik näha Izniku ja Kütahya toodete kõrvalolevaid näiteid. Metallitööde ja tombakosaosas võite võrrelda igapäevaseid esemeid luksuslike esemete kõrval. Lõpuks minge õppeklassi ja vaadake altpoolt ülespoole, et näha, kuidas Türgi kolmnurgad kuplit toetavad; see on varase Ottomani arhitektuuri eripära. Ministeeriumi andmetel on muuseum avatud iga päev ja sinna kehtib Müzekart. Avamisajad ja piletite kohta saate teavet veebilehelt muze.gov.tr. Ekskursioonile kulub umbes 45 minutit kuni tund. Roheline mošee ja Roheline mausoleum asuvad mõne sammu kaugusel. Madrasa külastamine koos nende objektidega, kuid eraldi, aitab mõista tervikliku kompleksi kontseptsiooni. Kultuuriportaali kohaselt saab muuseumini Bursa kesklinnast Roheliste linnaosasse suunduvate bussidega. Need, kes jalutavad turu piirkonnast Rohelistesse, leiavad madrasa mošeest veidi läänes, tänavalt veidi allpool.