Beyşehir Gölü Milli Parkı

Beyşehiri järv asub Anatoolia keskosas, Konya ja Isparta provintside piiril, ja on Türgi suurim mageveejärv. Vastavalt Türgi Wikipedia andmetele asub järve umbes 80% Konya provintsi territooriumil ja 20% Isparta provintsi territooriumil. Järv asub tektoonilises basseinis, mida piiravad läänes ja lõunas Torose mäed, idas vulkaaniline Erenleri mägi, põhjaloodes Sultan mäed ja Anamasi mägi. Beyşehiri ringkonna ametlike andmete kohaselt ületavad ümbritsevate mägede kõrgused kaht tuhandet meetrit. 20. veebruari 1993. aasta ministrite kabineti otsusega kuulutati järve ümbrus riiklikuks parkiks. Ringkond ja Wikipedia määravad riikliku parki pindalaks 88 750 hektarit, mistõttu see on Türgi suurim riiklik park. Isparta küljel asub eraldi kaitseala, Kızıldağ riiklik park, mis loodi 1969. aastal. Seega on Beyşehiri järv ainus veekogu Türgis, mis asub kahe erineva riikliku parki territooriumil. Järve mõõtmed varieeruvad allikate ja veetase sõltuvalt, kuid ringkond annab pindalaks 651 ruutkilomeetrit. Järv ulatub põhjaloodest kagu suunas umbes 45 kilomeetri pikkusele. Wikipedia annab järve kõige laiemaks kohaks 24 kilomeetrit, samas kui ringkond näitab 25 kilomeetrit. Järv on suhteliselt madal ja süvendus on vaid 10 meetrit. Veepind asub umbes 1115 kuni 1123 meetri kõrgusel merepinnast, see kõrgusevahe sõltub mõõtmise perioodist. Järv saavutab oma kõrgeima taseme mais ja madalaima oktoobris. Ingliskeelne Wikipedia märgib, et viimastel aastatel on kuivuse tõttu rannajoon umbes 300 meetrit taandunud. Järves on 33 saart, mis on tekkinud vee all olevate mäekõrgustike tõttu. Ringkonna ja omavalitsuse ametlike andmete kohaselt asuvad suuremad saared peamiselt järve lääneosas. Suurim saar on Mada saar, kus asub tänapäevani küla. Hacı Akif saar on tuntud umbes 100 meetri pikkuse stalaktiit- ja stalagmiididega koobase poolest. İğdeli saar on turismi jaoks kõige atraktiivsem saar oma punase liivaga rannade ja lahtede tõttu. Çeçen saarel on säilinud ajalisi ehitisi ja kaunistatud vannide jäänused; ringkond teatab, et vannide kaunistused on eksponeeritud Konya muuseumis. Järv on oluline ala lindude vaatlejatele. Omavalitsuse ametlike andmete kohaselt moodustavad haned, luiged, kajakad, puksgalindid, tooming Seljukide ajastu ajal rajati järve lounakaarde Kubadabadi palee ning vastas asuvasse väikesele saarele ehitati hoone, mis on tuntud kui Kız Kalesi (Neitsi loss). Riiklik park hõlmab seetõttu nii looduslikke kui ka Seljukide ajastuga seotud kultuurilisi väärtusi. Järvele on kõige lihtsam pääseda Beyşehiri kesklinnast. Linna läbib Çarşamba Çayı jõgi, mis on järve ainsaks väljavooluks, ja selle jõe kohal asub Taşköprü, mis ehitati aastatel 1908–1914. Ingliskeelse Vikipedias kirjutatud andmetel on see konstruktsioon nii sild kui ka üleujutusi kontrolliv pais, ning tänapäeval on see ajalooline jalakäisõidutee. Sillalt ja ümbritsevast rannikust avaneb vaade järvele, rannikualadele ja taustal asuvatele mägedele. Riikliku parki katva metsa moodustavad kadrikad, mustmännid, kuusokad, seedrid ja tammed; puud ulatuvad kohaselt kuni rannikuni. Külastuste tiimimisel on mai kuni oktoober; lindude vaatlemiseks on sügis parem aeg. Talvel võib järve pinnas osaliselt või täielikult külmuda. Kohalikele küladele ja saartele jõudmiseks pakutakse kohalikke laevasõite, mis sõltuvad aastaajast; uusima info saamiseks võtke ühendust Beyşehiri omavalitsusega. Konya kesklinnast väljub regulaarselt bussid Beyşehirisse, kuid järve ümbrust uurimiseks on palju mugavam kasutada isiklikku sõidukit.