Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye
Belekoma (Bilecik Kalesi)
Ajaloolised ja kultuurilised kohadLinnused & Lossid

Belekoma (Bilecik Kalesi)

Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Belekoma (Bileciki kindlus)

Bilecik Merkez, Bilecik

Kohast

Belekoma on praeguse Bileciku linna nime kandnud asula ja selle kindluse nimi. Samal nimekirjal on seda mainitud ka kujul Belokome või Belo Kome. Kultuuriportaali ja Maailmaportaali ning Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi Bileciku osakonna ajaloo lehed kirjutavad, et linna nimeks oli sellel ajal Belekoma. Nende andmetel asus asula praeguse Bileciku idapoolses osas, kahe jõe – Hamsu ja Tabakhane – oru vahel asuva kivimäe kohal, selle ümber ehitatud kindluse lähedal. Lühidalt öeldes, Belekoma ei olnud kindlus tasasel maastikul, vaid asula, mis asus kahe jõe oru vahel asuva künkumaa peal. Osakonna andmetel jäi Bilecik Rooma impeeriumi jagunemise järel aastal 395 Ida-Rooma piiride alla. Samal leheküljel seisab, et Bilecik oli Bütsantsi ajal üks väiksem piirkond ja Belekoma kindlus ehitati sel perioodil. Kindluse ehitamise aasta ja tellija kohta ei ole selles ametlikus dokumendis teavet. Kultuuriportaal loetleb Bütsantsi ajastu oluliste asulate seas Belekoma, Malagina ja Mesonesose. Sama allika kohaselt oli Belekoma linn, mida ümbritses kindlus, ajaloos mitu korda eri riikide valitsuse all, sealhulgas Bütsantsi, Umaajadide ja Abbasiidide valitsuse all. Osakonna andmetel läks Bilecik ja Söğüt 797. aastal Harun al-Rashidi valitsusajal Abbasiidide valitsuse alla. Kultuuriportaal märgib ka, et Bilecik oli Bütsantsi jaoks oluline piiripunkt ja sellel alal toimusid 11. ja 13. sajandil konfliktid Bütsantsi ja Seljukide vahel. Osamani allikate põhjal kirjutatud teatel vallutas Osman Bey Belekoma kindluse 1299. aasta suvel. Linna nime päritolu on eraldi uurimisele väärt teema. Kultuuriportaal toob välja professor Bilge Umari raamatu "Bithynia" tsitaadi. Selle teadlase sõnul on "Agrilion" oma algsel kujul väljend, mis tähendab "mäetippude kitsas". Samuti väidab ta, et Bileciku eelkäija nimeks oli "Belo Kome" viimastel Bütsantsi aegadel ja see nimi on mainitud ajaloolase Pakhymerese teostes. Umar märgib, et "belo" ei oma selles keeles mingit tähendust. Teine, tsiteeritud arvamuse kohaselt on "Belo Kome" türgi sõna "Bilecik" kohandatud vorm. Umari enda hinnang on, et nimi võib pärineda traakia keelest. Kultuuriportaal kajastab ka kahte rahva seas levinud legendi, kuid need on lihtsalt jutud, mitte teaduslikud selgitused. Kuna nime päritolu kohta ei ole kindlat järeldust, siis toome Põllumajandus- ja metsandusameti andmetel ulatub piirkonna asustamine tagasi umbes 3000. aasta eKr, mil seal kaevandati tina pronksi valmistamiseks. Kultuuriportaali kohaselt asus Bilecik nii Heti kui ka Früügia mõjupiirkondades, hiljem aga Bithynia kuningriigi piirides. Belekoma on selle pika ajalooga seotud osa. Põllumajandus- ja metsandusamet märgib, et Rooma ja Bütsantsi ajastul oli linna keskus väike. Pärast türklaste võimuletõusu omandas linn tähtsuse. Osmani impeeriumi ajal arenes Bilecik, kuid ametniku sõnul ei olnud linna asukoht optimaalne elamiseks, mistõttu areng oli aeglane. Sellegipoolest säilitas linn oma tähtsuse olulise peatus- ja puhkekohtana teedel, mis viisid Bursast ja İznikist Eskişehri ja Anatoolia sisemusse. Linna ümbruses asunud asundus arenes järgnevatel sajanditel praeguse linna keskuse suunas. Seetõttu tuleks Belekoma täna mitte kaasaegse linna keskuseks, vaid pigem linna idaküljel asuva vanema keskuse osana käsitleda. Linna keskuses on näha hilisemaid ehitisi, nagu näiteks 1907. aastal ehitatud Bileciku kellatorn. Enne külastust on mõned asjad, millele tasub tähelepanu pöörata. Ametlikel lehekülgedel ei ole teavet säilmete praeguse välimuse, ligipääsu ja külastustingimuste kohta. Kaartidel näib, et piirkonna ümber on loodud jalutusrada, kuid ligipääsu ja külastustingimusi tuleks kinnitada Bileciku omavalitsuselt või Bileciku kultuuri- ja turismiametilt. Kuna tegemist on künklise ja kivise orgu, on soovitatav kanda mugavaid jalanõusid ja kontrollida ilmastikuolude. Et mõista kivimite ja orgu kuju, vaadake kahe jõe vahel asuvat künkast erinevatest nurkadest. Fotode tegemiseks on sobivad hommikused ja õhtused tunnid, kui päike paistab küljelt, mis muudab kivimite pinnad ja orgu paremini nähtavaks. Piirkonda külastades olge ettevaatlik, et mitte astuda säilmete peale, ja jäta ümbrus puhtana.

Kommentaarid

0/1000

Laadimine...

Asukoht - Belekoma (Bilecik Kalesi)

Koha teave
KohtBilecik Merkez, Bilecik
TüüpAjaloolised ja kultuurilised kohad
Teejuhised