Ariassos Antik Kenti

Antalyast Burdurile viiva ajal, Çubukbeli lähedal, vasakul pool orus asuv kolmekaarne värav ilmneb. Ariassos oli Pisidia linn, mis omandas tähtsuse oma asukoha tõttu, ühendades mägismaal asuva Pisidia madinaga Pamphylia. Kultuuriportaali andmetel asub see umbes 50 kilomeetri kaugusel Antalyast põhja pool, Çubukbeli läänes ja ühe kilomeetri kaugusel Akkoçi külast. Vikipedias kirjutatakse, et linn asub Torose mägede põhja pool, 900–1100 meetri kõrgusel ja asub Antalya-Burduri maanteel 45. kilomeetril, sinna pääseb Akkoçi kõrvalteelt. Kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel oli linn asustatud hellenistlikust perioodist (eKr 3. sajand) kuni Rooma impeeriumi ajani (pärast Kristust 7. sajand). Kultuuriportaal seostab selle Manlius Vulsoga seotud kampaania ja Apameia rahuga, mis toimus eKr 189–188. aastal. Vikipedias kirjutatakse, et linn kuulus algselt Seleukose impeeriumile, seejärel Bergama kuningriigile eKr 189. aastal ja koos kuningriigiga Rooma impeeriumile eKr 133. aastal. Augustuse ajal sai linnist Rooma Galatia provintsi osa. Linn mintis münte 1. sajandist eKr kuni Gallienuse ajani. Tänu oma asendile läbikäigu teedel elas linn läbikäigu maksudest ja maksudest, ning oli koos teiste Pisidia linnadega. Bütsantsi perioodil kuulus see Pamphylia provintsi, ja 12. sajandini oli see kiriklike dokumentide kohaselt piiskopkonna keskus, pärast mida elu seal lõppes. Vikipedias märgiti, et antiikajal toimusid seal viinamarjakasvatus ja oliiviõli tootmine. Ariassos on linn, mis on ehitatud nõlvale. Kolmekaarne monumentaalvärav on peamise tänavaga, mis algab sellest, ja selle kõrval asuvad terrassidel asuvad hooned moodustavad linna põhitõed. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et see tänav ühendub Rooma-aegse teega, mis viis Termessosse; seega on Ariassos ja Termessos ühendatud antiikajal teega. Müürid on ehitatud hellenistlike aluste peale, neil on Rooma ja Bütsantsi jäljed, ja need ümbritsevad linna lääne-, põhja- ja idupoolt. Linna kõige silmapaistvam ja täielikult säilinud osa on kolmekaarne linnavärav. Rooma impeeriumi ajast pärit värava kohal oli algselt, nagu selgub selle alusest ja kirjust, neli suurt kuju. Kultuuriportaali andmetel teati, et värav oli kasutusel keiser Severus Alexandrise ajal. Värava järel on kõige paremini säilinud osad lõuna- ja idane nekropolise herooni-tüüpi Need on kahekorruselised, kahekuppeliga ehitatud struktuurid, mis asuvad platvormil, ja kalmistule viib kuus astmeid. Samal kalmistul on umbes nelikümmend lihtsat matmispaika, mis asuvad platvormil, ning idaosas on tuvastatud üheksa matmisstruktuuri. Siit võib leida ka lubjakivist sarkofaage, mille küljed on kaunistatud "tabula ansata" motiividega ja mis on kujutatud Pisidia piirkusele omaste kilpidega, ning otse kaljuga väljakaevatud matmispaiku. Linna lääneküljel, mis tänapäeval ristub Akkoçi küla teega, on endiselt näha muistne Rooma tee, mis on ehitatud suurtest kividest. Praktiline reisiskeem on järgmine: sõitke autoga orgu, peatuge värava juures, seejärel tõuske autoga mööda peateed üles, et näha terrasse ja avalikke ehitisi, ning tagasiteel külastage kalmistuid. Kuna varemed on laienenud orusse ja järskudele nõlvadele, on kindlad jalanõud ja piisav veevaru hädavajalikud. Suvepäevadel on vähe varju, seega on parem külastada hommikul või sügisel. Antalya valitsus loeb Ariassost Antalya muuseumi alluvuses olevate arheoloogiliste paikade hulka. Uusima teabe saamiseks sissepääsu kohta ja külastusaegade kohta vaadake muuseumi või ministeeriumi veebilehte. Ariassos ja Termessos koos külastades saate täisväärtusliku päeva Pisidia piirkonnas. Nende kahe linna ühendav muistne tee on ise osa sellest kogemusest. Kultuuriportaali andmetel on sinna võimalik jõuda Antalya-Bucak teel asuvalt ristmikult; ühistranspordiga sinna jõuda on keeruline, seega on kõige praktilisem viis oma autoga minna või osaleda ekskursioonil.