Amorium Antik Kenti

Amorium on iidne linn, mis asub Türgi Afyonkarahisari provintsi Emirdaği ringkonnas, tänapäeva Hisarköyi lähedal. Kultuuriportaali andmetel asub linn umbes 170 kilomeetrit Ankarast lõunas, umbes 70 kilomeetrit Afyonkarahisarist põhja pool ja umbes 12 kilomeetrit Emirdaagist idas. Kreekakeelsetes allikates nimetatakse seda Amorioniks, araabia ja islami allikates Ammuriye. Osmani perioodil oli see kohalikelt tuntud nime all Hergen Kale või Hergan Kale. Linn asus Istanbulist Çukurovasse ulatuva vana Bütsantsi sõjaväeteed. Asula ajalugu ulatub varasse pronksiaega. Afyonkarahisari provintsi kultuuri- ja turismiministeerium teatab, et linn kandis Hitiidi perioodil nime Aura, samas kui nimi Amorion pärilib klassikajast. Kultuuriportaal rõhutab, et asula oli elamiskohaks Hitiidi, Frigia, Kreeka, Rooma, Bütsantsi, Seljukide ja Osmani perioodidel. On kuulujutt, et Ezop, kes on tuntud oma muinasjuttude poolest, olevat sündinud Amoriumis, kuid tema sünnikoht on vaieldav. Linn mintis oma münte umbes 1. sajandist e.K. kuni 3. sajandini p.K., mis näitab, et see oli sel ajal arenenud ja oluline keskus. Kultuuriportaali andmetel oli Amorium üks esimesi linnu, kellele Rooma senat andis loa piirkonnas oma münte vermiseks. Linn saavutas oma suurima tähtsuse Bütsantsi perioodil. Müüri ehitati keiser Zenoni valitsusajal, 5. sajandi lõpus. Alates 7. sajandist oli Amorium üks Bütsantsi armee peamisi baase Anatoolias, seejärel sai sellest Anatolikon temaati, ehk provintsi pealinn. 7. sajandi keskpaigast 9. sajandi keskpaigani oli see tugev kindlus, mis kaitses Bütsantsi territooriume araablaste rünnakute eest. Aastal 820, kui II Mihhail tõusis troonile, nimetati tema rajatud dünastia "Amorioni dünastiaks", kuna ta olevat sündinud Amoriumis. Aastal 838 piirasid ja vallutasid Abbassi kalifaadi väed linna, põhjustades suuri hävitusi. TDV islami entsüklopeedia kohaselt taastati linn, kuid aastal 931 hävitas selle Tarsuse emiir. Arheoloogilised leiud näitavad, et linn taastas oma sõjalise tähtsuse 10. ja 11. sajandil. Aastal 1116 oli Amorium Seljukide kontrolli all. Osmani dokumentides on see paik alates 1516. aastast tuntud nime all Hisarcık, ja tänapäeva Hisarköy asutati aastal 1892. Linna asukoht oli pikka aega teadmata; Briti geoloog Kaevamistel leiti Alamlinnast suur basiilika ja selle ümbruses asuvad ehitised. Linna lõunaosas avastati hilisromaaniast ja varajastest bizantlikult ajastust pärinev ehitis, mida kutsutakse Suureks Ehitiseks. 2001. aastal leiti ala keskel asuvas Suures Alas bizantlik saun ja tänav, mis pärinesid 6. kuni 9. sajandini. Vikipedias märgiti, et ala sai enne selle kaitse alla võtmist tõsiseid kahjustusi, mida põhjustasid varaste poolt läbi viidud kaevamised. Külastuse alustage künkrajal; ülemisest linnast avanev vaade tasandikule ja alumise linna alale on parim viis linna suurusest aimu saada. Seejärel laskuge alla kaevamiste kohalt leitud alumise linna ehitiste juurde ja vaadake seinu, sambri fragmente ja müüri. Mõned säilmed asuvad küla majade all ja nende läheduses, seega pöörake tähelepanu kaevamisalale ja hoiatusmärkidele. Kuna tasandik on avatud ja varjuta, aitavad kaasa müts, vesi ja mugavad jalanõud. Külastustingimused võivad kaevamiste ajal ja pärast seda muutuda, seega hankige enne reisi Afyonkarahisari muuseumist või maakonna kultuuri- ja turismiametist uusim info.