Alaeddin Tepesi

Alaeddin mägi asub Konya linna keskuses, ja see on inimkäe poolt sajandite jooksul tekkinud künkra. Linna kogu ajalugu on kujunenud selle ümber. Mägi, mis asub Konya tasandiku läänekalda mägede jalamil, on umbes 45 metre kõrgune ja selle mõõtmed on ligikaudu 45 meetrit. TDV islami entsüklopeedia väidab, et see väike kõrgus oli linna esimene asuala, kuigi selle asutaja pole teada. Türgi ajaloo instituudi 1941. aasta väljakaevamised näitasid, et esimene asustus ulatub tagasi pronksiaega, umbes 3000. aastasse e.Kr. Hiljem oli mägi Hettide, Früügide, Lüüdia ja Pärsia võimu all. Linna nime päritolu seostatakse früügi keeles kasutatud sõnaga "Kawania", mis muutus kreeka keeles "Konioniks" ja Rooma ning Bütsantsi ajastul "Ikonioniks". Konya arheoloogilises muuseumis on väljas früügi ajast pärit dekoratiivsete elementidega kapilõigud, mis on samuti pärit sellest mäest. Rooma ja Bütsantsi perioodil taastati mäge ümbritsevad müürid, ja linn kasvas nende müüride sees ja ümber. 11. sajandi lõpus, kui Konya oli Seljukide riigi pealinn, ehitati Seljukide palee selle mäe põhjaossa. Mäe põhjaosas asuv Alaeddin mošee on suur Seljukide arhitektuurne teos, mille ehitus lõpetati 1220. aastal, ja see on tänapäevani mäe silueti üks silmapaistvamaid elemente. Seljukide ajal oli mäel asuv kindlus linna sisemine kindlus. 1221. aastal ehitati kasvava linna ümber uued, umbes 4 kilomeetri pikkused müürid ja tornid. Müüri sees asuv mäekindlus kaotas seega oma tähtsuse, ja läänes ehitati uus sisemine kindlus, mida kutsuti Ahmedek. Mäe põhjanõlval, müüritorni kohal asuv Seljukide paviljon on palee ainus säilinud osa. Rahva seas tuntud Alaeddin paviljon on TDV islami entsüklopeedia andmetel seotud II. Kılıçarslan valitsusajaga (1155-1192), põhinedes akna ümber olevatel dekoratiivsetel kirjutistel. Evliya Çelebi jutustab, et Alaeddin Keykubad taastis paviljoni, mis oli maavärinas hävinud, ja seetõttu sai see oma nime. Seljukide järel kasutasid seda Karamanoğulları, ja 17. sajandini oli see osa osmanide valitsejate elukoht, pärast mida see jäeti maha. TDV islami entsüklopeedia kohaselt oli paviljon ühe ruumiga, ruudukujuline hoone, mida ümbritses kolme külje ulatusel rõdu, mis toetusid dekoratiivsete konsolidele. Sisemised ja vä Lossi alal käigus 1941. aastal leitud keraamilised esemed on praegu väljas lähedal asuvas Karatay medresse keraamiliste esemete muuseumis. Teised esemed on jagatud Istanbulis, Berliinis ja Pariisis asuvatesse muuseumitesse. Ottomani impeeriumi ajal taastati Fatih Sultani Mehmedi poolt 1468. aastal vallutatud Konya müüri. 19. sajandi keskel linna külastanud Charles Texier kirjeldas, kuidas müürikivid olid eemaldatud ja kasutati uutes ehitistes. TDV islami entsüklopeedia kohaselt ei ole tänapäeval säilinud ühtegi osa müürist, ei sisemist ega välist, välja arvatud lossi asukohal asuv müüritorn. 19. sajandi lõpus võeti mäekõrvalt ära kõik elamud ja 1910. aastatest alates hakati seda puudega istutama, muutes selle linna puhkealaks. Aastatel 1902–1954 kasutati linna veeprobleemide lahendamiseks ehitatud kivist veepaagi, mille küljedel olid kaarsillutega pursed. Aastal 1982 tunnistati mägi arheoloogiliseks, ajalooliseks ja looduslikuks kaitseobjektiks. Tänapäeval on mägi nagu park, kus on rohelised murud, männipuid ja varjulised jalutusrajad. Jalutuskäigu alustamine on hea, kui alustada lossi varemetest, mis asuvad mäe põhjanõlval, ja jätkata teedel, mis ümbritsevad mäge. Teelt on näha, kui palju künnise kõrgus merepinnast, mis annab aimu tuhandete aastate jooksul tekkinud setete mahust. Õhtul, kui mäge valgustatakse, on Seljukide arhitektuurist kivifasad nähtavad puude vahelt. Mäge ümbritseb Konya trammiliin, mistõttu on sinna lihtne trammiga jõuda peaaegu kõikidest linna piirkondadest. Lähitõusuulatuses asuvad läänes Ince Minareli medresse ja põhjas Karatay medresse, mis on mõlemad vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel. Seetõttu on mägi loomulik alguspunkt neile, kes soovivad Seljukide Konya linna jalgsi tutvuda. Park on avatud aastaringselt ja linnaaladele omane. Muuseumide külastusaegu tuleks kontrollida nende ametlikelt veebisaitidelt.