Afyonkarahisar Müzesi

Afyonkarahisari muuseum on paik, mis koondab linna arheoloogilise mineviku ühte hoonesse ja mida võib pidada ukseks kõigile muistetele. Selle asutamise juured ulatuvad Vabariigi esimese aastakümnele. Kultuuriportaali andmetel alustati muistute kogumist seltsi "Asar-ı Atika Muhipleri Cemiyeti" algatusega, kus muistised koguti algselt "Taş Medrese" ehitisesse. Aastal 1931 sai sellest ametlik muuseumilao ja 1933. aastal muuseumi direktorat. Türk Vikipedias kirjutatakse, et muuseumi tegevuse algatas õpetaja ja teadlane Süleyman Gönçer. Sama allika kohaselt oli muuseum avamisel piirkonna kolmas muuseum, pärast Bursa ja Konya muuseumi. Aastatel 1933–1970 eksponeeris muuseum "Taş Medrese" hoones nii arheoloogilisi kui ka etnoloogilisi esemeid. Aastal 1971 kolis muuseum oma teise hoonesse, mis asub Konya teel. 2023. aastal avati muuseum oma praeguses, uues hoones, mis asub Afyonkarahisari ja Izmiri vahelisel maanteel. Uus hoone on silmapaistev oma klaasfassaadiga peahoone ja selle kõrval asuva, hõbedase, koonusekujulise torniga. Kultuuriportaali andmetel on muuseumi väljapanekutel viis korrust. Korruseid läbivad kronoloogilised perioodid, alates kiviajast ja pronksiajast kuni Hettide, Frigide, Lüdide ja Pärsiate ajast, edasi Hellenistliku, Rooma, Bütsantsi, Seljukide, Ottomaani ja Vabariigi algusaegade perioodini. Küpsetest savist nõud, kivist ja marmorist esemed, luu-, klaas- ja metallobjektid, skulptuurid ja mündid annavad teavet piirkonnas elanud inimeste igapäevaelu, tootmise ja kaubanduse kohta. Väljapanekuid täiendavad rekonstruktsioonid, realistlikud manekendid ja multimeedia lahendused. Viies korrus on pühendatud Vabadussõja teemale. Marmorist esemed väärivad selles muuseumis erilist tähelepanu. Marmor, mis on praegu Afyonkarahisari jaoks oluline tööstusharu, oli ka muinasajal piirkonna kuulsus. Muuseumis olevad sarkofagid, hauakivid ja arhitektuurilised detailid näitavad, kui kaua see traditsioon on kestnud. Üks kultuuriportaali esiletoodud esemete seas on Dinaris haigla väljakaevamiste ajal leitud sarkofag, mis pärineb 2. sajandi lõpust. See on valmistatud peeneteralise valge Dokimeioni marmori, ehk tänapäeva İscehisari marmori, kasutades. Sarkofagi ühel küljel on kujutatud Achilleuse ja Amazonite kuninganna Penthesileia võitlust, teisel kül Frigia ja Persia kultuuride jälgi kandev matmisruum on aastal 2023 uues hoones kokku viidud ja seal eksponeeritud. Sandıklı linnas asuva Kusura küngaste ekskavaatsiooni, mille viisid 1935–1937 aastatel läbi Briti arheoloogid Winifred Lamb, pronksiaegsed leidud on samuti kollektsioonis. Muuseumi külastades on soovitatav alustada alumisest korrusest ja liikuda ülespoole, et näha artefakte ajaloolises järjestuses. Ärge unustage aeda, kus väljas on Rooma ja Bütsantsi ajastute matmisstenid, sarkofagid, kivid ja kujud, samuti osmanide matmismärgid. Muuseumi mugavaks külastamiseks on soovitatav vähemalt poolteist kuni kaks tundi aega eraldada. Enne kui külastate selliseid kohti nagu Amorium või Apameia, on selle muuseumi külastamine kasulik, et paremini mõista kohapeal nähtavaid jäänuseid. Muuseum asub linna keskuse läänes, Izmiri teel; sinna pääseb kesklinnast linnaliinibussiga, taksoga või autoga. Kohaliku kultuuri- ja turismiministeeriumi veebileht näitab, et muuseum on esmaspäeviti suletud. Enne külastust kontrollige palun ametlikest allikatest külastusaegu ja sissepääsu tingimusi.