Abide-i Hürriyet

Abide-i Hürriyet on marmorist monument ja kalmistu, mis asub Şişli piirkonnas, Hürriyet-i Ebediye nime kandnud künkal. Ingliskeelse Vikipedias öeldakse, et see on Şişli kõrgeim punkt, umbes 130 meetrit merepinnast kõrgemal. TDV Islam Ansiklopedias kirjutatakse, et monument vaatleb Kağıthane orgu. Monument püstitati 1909. aasta 31. märtsi sündmustes hukkunud sõdurite mälestuseks ning on Teise Konstitutsioonilise Perioodi silmapaistvamaid ehitisi. Allikad nimetavad seda Istanbuli esimeseks rahvuslikuks monumendiks. Monumendi nimi on antud ka ühele Şişli peateedele, mis kulgeb paralleelselt Halaskargazi Caddesi teega – Abide-i Hürriyet Caddesi. Şişli omavalitsuse piirkonna ajaloo kohaselt on selle tee ümbrus kiiresti arenenud alates 1920. aastatest, ja 1930. aastatel ehitati sinna mitmed luksuslikud korterelamud. Monumendi jaoks kuulutati välja projektikonkurss juba aprillis 1909. Võitjaks osutus arhitekt Muzaffer Bey, üks Esimese Rahvusliku Arhitektuurisuuna pioneere. Ehitustööd algasid 1909. aastal, nurgakivi pandi sultan V. Mehmed Reşadi poolt ja monument avati pidulikult 23. juulil 1911. Avamisel lasti trükki kuld- ja hõbemärgid, mis kandisid sultani pitseri ja kuupäeva. Esimesena maeti sinna 31. märtsi sündmustes hukkunud sõdurid; türgi keelse Vikipedias on nende arv 71, ingliskeelses 74, seega on arv allikatest sõltuvalt erinev. 1913. aastal mõrvatud peaminister Mahmud Şevket Paşa maeti sinna arhitekt Kemaleddin Beyi projekteeritud avatud mausoleumi. Talat Paşa säilmed toodi Berliinist ja maeti sinna pidulikult 25. veebruaril 1943. Midhat Paşa luud toodi 1951. aastal ja Enver Paşa luud 1996. aastal Tadžikistanist ning maeti sinna monumendi kalmistule. Samuti on seal matmispaigad teistele tolle aja tuntud isikutele, nagu Atıf Kamçıl, Eyüp Sabri Akgöl ja Mithat Şükrü Bleda. Seega on sellest alast saanud mitte ainult üks monument, vaid ka mälestusmärk, mis kannab endas Konstitutsioonilise Perioodi ajalugu. Arhitektuur Monument on täielikult marmorist ning TDV Islam Ansiklopedias on selle stiili kirjeldamiseks kasutatud terminit "neoklassitsism". Kuna see on ehitatud kolmnurkse aluse peale, lahendas Muzaffer Bey kogu projekti kolmnurkse geomeetriaga; kolmnurkse platvormi, mille Gezi Mälestusmärk asub avatud alal, seega on see väljast alati nähtav. Kuid enne külastust tasub kontrollida, kas ala on avatud ja millised on külastusajad, sest need võivad muutuda. Esiteks minge treppidest alusele ja uurige selle kolmnurgakujulise osa peal olevad tekstid ja kuusnurksed pitserid. Seejärel vaadake Mahmud Şevket Paşa avatud mausoleumi ja selle ümbruses asuvate hauakivide vahel; igaüks neist peegeldab erineva ajastu kirjutamis- ja dekoratiivstiili. Päevasel ajal paistab päike ülevalt, mis muudab marmori sileamaks; hommikune ja õhtune valgus toob reljeefid alusel paremini esile. Külje mäe kõrguselt avaneb lai vaade Kağıthane orgule ja Şişli kõrgetele hoonetele. Transport Lähim ühistranspordipeatus on M7 Çağlayan metroojaam, mis asub Abide-i Hürriyet Caddesi ääres. Jaam asub Istanbuli kohtupalati põhjaosas, umbes mõnda saja meetrit mälestusmärgist. Şişli-Mecidiyeköy jaam (M2 ja M7) ja Mecidiyeköy metrobusipeatus asuvad umbes kilomeetri kaugusel lõunas; sinna saab jõuda jalutades Abide-i Hürriyet Caddesi ääres. Sellega saab külastada ka Şişlis asuvat Atatürki muuseumi ühe ja poole päeva jooksul.