Ankara all olevad kuningad, Ankara tumulused.

Ankaras elavs olev inimad läbivad iga päev mitme tumuluse lähedalt, kuid sageli ei teagi seda. Bulvaride ääres olevad ümarad küngad, linnaosade nimedes kasutatav sõna "künn", isegi linna kõige tuntuma monumenti kandev künn – kõik need on seotud Früügi rahva matmisetraditsiooniga, kes elasid selles tasandikus umbes kolm tuhat aastat tagasi. See tekst räägib sellest traditsioonist, sellest, mis juhtus linnaga seotud matteküngastega ja kus neid täna näha saab.

Mis on tumulus?
Tumulus on ladina keelest pärit sõna, mis tähendab kunstlikult künnaks kujundatud kohta, mis sisaldab matmiskohta või matmisruumi ja mille kohale on kuhjatud mulda. Anatoolias nimetatakse seda mõnikord "höyük" ja Kesk-Aasias "kurgan". Matmiskohta künna kujul määramise traditsiooni varasemad näited on leitud Euraasia stepidest. Raudajast alates said need künnad teravama kujuga, eelistati kergelt kaldeid ja kaugelt nähtavaid künnikuid. Anatoolia keskosas järgis seda traditsiooni Früügi rahvas. Gordioni arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal on Anatoolias teada olev esimene tumulus umbes 850. aastal eKr dateeritud matmiskoht, mille kaevajad nimetasid "W" tumulukseks. Kuna sellist matmiskohta ei olnud varem Anatoolias nähtud, arvatakse, et see traditsioon jõudis piirkonda koos Früügidega. Tavaliselt paigutati surnu avatud, puiduga vooderdatud ruumi ja selle kohale kuhjati suur hulk mulda.

Gordion ja Suur Tumulus

Selle traditsiooni kõige silmapaistvam näide on Polatlı piirkonnas asuvas Yassıhöyükis, mis on Früügi pealinn Gordion. Linna ümbruses on üle saja tumuluse; nende arv varieerub allikate järgi – Türgi Wikipedia toob välja umbes 85, inglisekeelne Wikipedia üle saja ja "Yetkin Report" artikkel umbes 150 tumulust. Neist suurim on Suur Tumulus, mida rahva seas tuntakse ka Midas Tumulukseks. Tänapäeval on selle kõrgus üle viiekümne meetri ja läbimõõt umbes kolmsada meetrit. Selle künnikut kaevasid 1957. aastal Rodney Youngi juhtimisel. Seest leiti hästi säilinud puidust matmisruum; see on üks vanimaid puidust konstruktsioone maailmas. Matmisruumis oli umbes kuuekümnendates eluaastates mees. Tema kõrval leiti puidust mööblit, mis oli kaunistatud, pronksist anumeid ja nõusid. Puidu vanuse määramine näitas, et matmiskoht oli ehitatud umbes 740. aastal eKr. Seetõttu arvatakse, et see matmiskoht kuulub tõenäoliselt Meil on eraldi reisikirjutus, mis käsitleb Gordioni külastamist rongiga; selles kirjutuses keskendume peamiselt linna sees asuvatele paikadele. Linna sees asub nekropool.

Ankara ise ise endine Früügi asula ja linna ümbritsevad korged kohad olid täis Früügi matmispaiku. Yetkin Reporti artikli kohaselt on linnas teada vähemalt kolmkümmend tumulust (matmispaika). Kultuuripärandi registri andmetel joonistas R. C. Thompson need korged kohad esmakordselt 1910. aastal. Linna all asuvate valitsejatega esimene kokkupuude oli juhuslik. 1932. aastal, kui Gazi metsapuukooli basseini jaoks maad kaevati, leiti Früügi matmispaik. Maa sees leiti laiali valatud pronksiosu ja selle all oli väikestest kividest ehitatud, mördita ümar sein. Matmispaigast ei leitud luusi ega tuhka. Kuna leitud esemed sarnanesid Gordioni matmispaikadest leitud esemetega, dateeris Hamit Zübeyr Koşay selle matmispaiga umbes 8. sajandile e.Kr. Suurem töö algas 1967. aastal, kui ODTÜ (Keskkonna-, Linnaplaneeringu- ja Inseneriteaduste Ülikool) alustas päästekavajõude. Kultuuripärandi registri andmetel kaevati selles töös välja üks Ikitsepelerist (kahekordne kukk) asuvast korgest, mis asub Söğütözü ja Atatürki metsatalu vahelise tee lääneküljel. Selle korgu kõrgus merepinnast oli seitse meetrit ja läbimõõt kuuskümmend meetrit. Samal aastal avati ka Beştepelerist (viis kukk) asuv keskne tumulus. Beştepe linnaosa nimi pärnebki nendest viiest matmispaigast. Samad andmed näitavad ka kurbi fakte. Linna kasvu tõttu on paljud tumulused hävinud. Yücetepe, Emniyet, Emek ja Beştepe's asuvad paljud tumulused on täna märgitud kadunuks. Mõned neist olid juba päästekavajõudude saabumisel hävinud, teised aga kaevamise järel lammutati. Rasattepe'st Anıttepe'ni

Tänapäeval Atatürki mausoleumi kohal asuva korgel oli varem nimi Rasattepe, ja ka see oli tumuluste ala. 1939. aastal otsustati, et sinna püstitatakse mälestusmonument, ja selle aluse panek toimus 9. oktoobril 1944. Ehitustööde ajal kaevasid Türgi ajaloo instituut 1945. aasta juulis selle korgel. Kultuuripärandi registri andmetel juhtis kaevamist Nezih Fıratlı juhitud meeskond ja kaks tumulust avati. Kaevamiste käigus leiti esemeid, mis pärinesid Siin on tõlge:

Selles artiklis on ka huvitav lugu mäest: Münir Hayri Egeli mälestuste kohaselt näitas Atatürk ühel sügispäeval selle väikese mäe ja ütles, et sinna võiks ehitada lihtsa matmispaiga. Hiljem hakati seda mäge kutsuma "Mälestuste mägi". Artikliga seotud teabe kohaselt oli Ernst Egli 1930. aastate farmiplaanis need mäed juba "Sõdurite mägedena" tähistatud. Tumuluse (matmispaiga) registreeris riik 1972. aastal ja kuulutas selle 1991. aastal esimese astme arheoloogiliseks kaitseobjektiks.

Karalari Galate matusemäed

Tumuluste traditsioon ei lõppenud früügiatega. Kahramankazani Karalari külas asuvad Galatide matusemäed ja kivimurdude jäänused, kes asusid piirkonda umbes 3. sajandil e.K. Remzi Oğuz Arık tegi seal 1933. aastal väljakaevamisi. Ankara Ülikool määras 2021. aastal alanud pinnauuringutega Asarkaya piirkonnas asuva Galatide asula. Mõned allikad kirjeldavad seda asulat Galatide kuningas Deiotarose kindlusena, nimega Blucium, kuid see identifitseerimine on vaieldav. Teadlased rõhutavad ka vargurite tekitatud kahjudele.

Kus seda täna näha

Parim koht, et näha tumulustest leitud esemeid, on Ulusi linnas asuv Anatolia Tsivilisatsioonide Muuseum. Muuseumi früügi osakonna suurem osa koosneb Gordioni kuninglike tumuluste leidudest. Seal on matmisruumi rekonstruktsioon, kaunistatud puidust mööbel, hingedega riideklambrid, rituaalikarud ja lõvid, kitsed ja kotkad. Muuseumisse pääseb Ulusist ülesmäge jalutades. Teine peatuskoht on ODTÜ Arheoloogia Muuseum. 1969. aastal asutatud muuseum hoiab enda juures mitte ainult kampuse piiril asuvate Koçumbeli ja Yalıncaki väljakaevamiste leidude, vaid ka linna keskosas asuva früügi nekropoli tumulustest leitud esemeid. Kuna see asub kampuse territooriumil, kontrollige külastustingimusi muuseumi veebisaidilt. Võite näha Yumurtatepet Demetevlerist, vaadates seda väljast, piirdeaia tagant. Pidage meeles, et olete esimese astme kaitseobjektis; mäele ronimine ja pinnase puutumatuse rikkumine on keelatud. Parim viis mineviku kaitseks on jätta jälgi. Kui soovite Gordioni sõita, planeerige selleks üks päev; suur tumulus ja muuseum asuvad üksteise lähedal.

Ühepäevane tumuluste plaan

Alustage Anatolia Tsivilisatsioonide Muuseumist; vaadake früügi saalis olevat matmisruumi rekonstruktsiooni ja pange oma Allikad:

• Kultuurimälestiste inventuur, Yumurtatepe: https://kulturenvanteri.com/yer/yumurtatepe-tumulusu/
• Kultuurimälestiste inventuur, Gazi Orman Fidanlığı Frig tumulus: https://kulturenvanteri.com/yer/gazi-orman-fidanligi-frig-tumulusu/
• Kultuurimälestiste inventuur, Ankara Frig tumulus 3 (Anıtkabir): https://kulturenvanteri.com/yer/ankara-frig-tumulusu-3/
• Kultuurimälestiste inventuur, Ankara Frig tumulus 18 (İkiztepeler): https://kulturenvanteri.com/yer/ankara-frig-tumulusu-18/
• Kultuurimälestiste inventuur, Ankara Frig tumulus 13 (Beştepeler): https://kulturenvanteri.com/yer/ankara-frig-tumulusu-13/
• Yetkin Report, Ankara tumulus, kus sa Atatürki soovis maetud olla, Yumurtatepe: https://yetkinreport.com/2024/05/11/ataturkun-olunce-gomulmek-istedigi-ankara-tumulusu-yumurtatepe/
• T.C. Kultuuri- ja turismiministeerium, Gordioni muuseum: https://muze.gov.tr/muze-detay?SectionId=GOR01&DistId=MRK
• ODTÜ arheoloogiamuuseum: https://muze.metu.edu.tr/
• Hürriyet Daily News, Hellenistliku, Rooma ja Bütsantsi ajastu asulad avastati Ankaras: https://www.hurriyetdailynews.com/hellenistic-roman-and-byzantine-era-settlements-unearthed-in-ankara-201587
• Vikipeedia, Yumurtatepe tumulus: https://tr.wikipedia.org/wiki/Yumurtatepe_Tümülüsü
• Vikipeedia, Gordion: https://tr.wikipedia.org/wiki/Gordion
• Vikipeedia, Tumulus: https://tr.wikipedia.org/wiki/Tümülüs
• Vikipeedia, Anıtkabir: https://tr.wikipedia.org/wiki/Anıtkabir
• Vikipeedia (inglise keeles), Gordion: https://en.wikipedia.org/wiki/Gordion
• Vikipeedia (inglise keeles), Museum of Anatolian Civilizations: https://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Anatolian_Civilizations