Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Salda järve valged kaljud ja Marsi uuringud.

Yeşilova linnas, Burduri kesklinnast umbes 64 kilomeetri kaugusel, asub valge kaldaga järv.

Radar TürkiyeRadar Türkiye6 Kasım 20265
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Salda järve valged kaljud ja Marsi uuringud.

Yeşilova piirkonnas, Burduri kesklinnast umbes 64 kilomeetri kaugusel, asub valge kaldusega järv. Salda järv pakub mitte ainult ilusat vaadet: selle põhjas ja kaldal asuvad kivimid, mida teadlased uurivad, et mõista elu varaseid etappe. See tekst on rohkem teaduslik selgitus kui reisiinfot. See selgitab, mis on valgete kivimite päritolu, kuidas need on seotud Marsi uuringutega ja kuidas järve täna kaitstakse, võrdledes ametlikke kaitsekirjeldusi, teaduslikku ülevaadet ja NASA avaldatud visuaalset selgitust.

Keskkonna-, Linnade ja Ilmastumuutuste Ministeeriumi Salda järve leheküljel kirjeldatakse järve järgmiselt: see on Burduri piirkonna Yeşilova vallas asuv järv, mis asub suletud valamas, ei voola välja ja on kõrge leeliselisusega. Samal leheküljel märgiti, et järve pindala on 44 ruutkilomeetrit ja sügavus 184 meetrit. Kultuuriportaal toob välja, et sügavus on mõnel kohal 185 meetrit ja järv on tektooniline järv, mis on ümbritsetud metsikutest nõlvadest ja tasandikest. Kuna ametlike allikate vahel on sügavuse osas ühekordne erinevus, on kõige täpsem öelda, et järve sügavus on umbes 185 meetrit. Kultuuriportaal märgib, et merepinnast kõrgus on 1140 meetrit. Teaduslikus ülevaates on järve vee leeliselisus pH 9,2 kuni 9,4. See näitaja on üks peamisi vihjeid, mis näitavad, et järv ei käitu tavalise mageveejärvena. Ministeeriumi leheküljel rõhutatakse ka järve kõrget leeliselisust. Seega määratletakse järve identiteet nii selle valama suletuse kui ka vee keemilise koostise poolest.

Valge kaldajala põhjused:

Kaldal olev valge värvus näib esmapilgul liiva sarnane. Kultuuriportaal seostab seda järve väga kõrge magneesiumisisaldusega. Ministeeriumi leheküljel ja portaalis rõhutatakse, et järve kõige olulisem eripära on selle geokeemiline ökoloogiline protsess, mis soodustab stromatoliitide teket. Selle protsessi tulemusena on põhjas tekkinud valgeid, hüdro-magneesiidist koosnevaid stromatoliite. Stromatoliit on lühidalt öeldes kivim, mis tekib mikroorganismide poolt vees olevate sedimentide ja mineraalide sidumise ja kihistumise kaudu. Kultuuriportaal kirjeldab neid kivimeid kui valgeid kivimeid, mis on bakteriaalset päritolu ja mille teke algas väga ammu ning mis on endiselt käimas. Sama tekstis märgiti, et erinevatel allikatel on mainitud, et need settekivid hakkas Mikroorganismid ja kivide moodustumine

Erol Kesici poolt koostatud artikkel, mis ilmus ajakirjas "Doğanın Sesi" aastal 2020, kirjeldab seda protsessi üksikasjalikumalt. Artiklis kirjutatakse, et Salda järves biomineralisatsiooni teostavad sinivärvilised vetikad, ehk tsüanobakterid, mis kuuluvad perekonda Chroococcus. Need organismid toodavad fotosünteesi teel oma toidu ja keskkonna hapniku. Nad kinnituvad pinnale ja moodustavad biokile. Biokile kogub setteosakesi ja ajapikku kõveneb, mis võimaldab madalates vetes kihiliste struktuuride, ehk magnetiidist koostuvate stromatoliitide, tekkimist. Artikkel lisab sellele pildile ka järve geoloogilise struktuuri. Kokkuvõttes on protsessi mõjutavate tegurite hulka kuuluvad Kretatsia ajastu lubjakivid, järve ümbrus, bioloogiline mitmekesisus, kliima ja järvele jõudva vee kvaliteet. Autor mainib, et ta soovib võrrelda Salda järves tekkiva vesise magnetiidi moodustumist Alchichica järve stromatoliitsetest setetest, mis on samalaadsete omadustega. See võrdlus näitab, et teadus edeneb, uurides mitte ainult ühte järve, vaid võrreldes seda teiste sarnaste tingimustega järvedega.

Seos Marsiga

Kõige selgem ametlik dokument, mis seostab Salda järve Marsi uuringutega, on NASA Jet Propulsion Laboratory poolt avaldatud pilt "Lake Salda Rocks", mis on dateeritud 27. jaanuariks 2021. Pildi selgituses öeldakse, et Salda järve kaldal asuvad kivimid on tekkinud mikroorganismide poolt, mis on aja jooksul kogunud vett sisaldavaid mineraale ja setteid. Tekstis nimetatakse selliseid moodustisi mikrobiiliitideks ja rõhutatakse, et need olid kunagi ühe peamise eluvormina Maal ning pakuvad mõningaid vanimaid fossiilseid tõendeid meie planeedil. NASA mainib selles selgituses ka Mars 2020 missiooni ja selle Perseverance roverit, mis on loodud otsima märke iidsest elust Marsi pinnale. Tekstis öeldakse, et mikroobsete fossiilide uurimine Maal on aidanud teadlastel missiooniks valmistuda. Tekstis lisatakse, et Perseverance maandub Jezero kraatris, kus teadlased arvavad, et umbes 3,5 miljardit aastat tagasi asus järv ja jõgisuudme. Kuna tekst on kirjutatud enne missiooni, kasutatakse tulevikku viitavaid väljendeid. On oluline rõhutada, et NASA leht ei väita, et Salda järv oleks täpselt sama, mis Jezero kraater; vaid et Salda järve kaldal asuvad kivimid ja uuritud mikroobsed fossiilid on missiooni ettevalmistamisel kasutatud Maailma näide. Kultuuriportaal joonistab sarnast pilti: avaldatud materjalides on main Sellel lehel on kirjeldatud, et kaitumeetmed tugevdatakse järk-järgult, piirkonna kontrollimiseks on paigaldatud kaamerasüsteem, mis töötab ööpäev läbi, ning bioloogilise mitmekesisuse uuringute põhjal määratakse kindlaks tundlikud piirkonnad. Samuti on kirjas, et projekti on valminud seitse vaateterrassi ja puidust jalutusrad, mis võimaldavad vaadet järvele ja selle ümbrussele. Lehel on lisaks jaotis "Valge saarte piirkond" ja seal on märgitud, et selle piirkonna kohta peetakse arutelu keskkonna- ja looduskaitsekomisjonis. Ministeeriumi lehel on öeldud, et eesmärk on järve ümbruses luua jätkusuutlikud transpordilahendused, sealhulgas jalgrattarajad; kuna see on esitatud eesmärgina, tuleks kontrollida, millised osad on kasutamiseks avatud. Ministeerium rõhutab, et kaitumeetmeid tugevdatakse igal aastal. Seetõttu ei tohiks külastusreeglite kohta oletusi teha. Rannikule, saartele ja veele ligipääsu tingimused sõltuvad kaitsekorrast ja võivad aja jooksul muutuda. Aktuaalse info kohta, millised alad on külastamiseks avatud, ujumise ja jalutamise reeglite kohta, vaadake veebilehte saldagolu.gov.tr. Vaateterrassid ja jalutusrajad on loodud, et võimaldada järve vaatlemist kaitsealal, ning parim viis on seda vaadata, vältides kivide ja ranniku kahjustamist, mis on kooskõlas selles tekstis kirjeldatud teaduslikele põhimõtetele.

Järve elustik:

Salda on rikas mitte ainult geoloogiliselt, vaid ka bioloogiliselt. See tuletab meile meelde, et stromatoliidid ei ole isoleeritud moodustised, vaid osa elavast ökosüsteemist. Ministeeriumi andmetel on järve piirkonnas tuvastatud 301 vee- ja maismaataimeliiki, mis kuuluvad 81 perekonda. Neist eriti tähelepanuväärsed on Verbascum dudleyanum, mis on Salda ümbrusest pärit ja piirkonnale endeemne taim, ning teine endeemne liik, Verbascum flabellifolium. Järve ümbruses on erinevaid elupaiku, nagu niidud, ojad, liivakõrbed, okasmetsad, mäniidud ja kivimitega alad. Salda on eriti sügisel ja talvel oluline peatuskoht ja elupaik veilindudele; on teatatud, et erinevatel perioodidel on piirkonnas viibinud 38 erinevat veilinduliiki.

Teadus ja turism:

Salda külastamiseks teaduslikul eesmärgil ei ole vaja laborit. Vaadake järve ja ranniku vaadeterrassilt, pöörake tähelepanu sellele, kuidas vee värvus päevas valguse muutudes muutub. Kui näete valget rannikku, meen Kultuuriportaalis loetletud tegevuste hulka kuuluvad purjetamine, kanu, fotosaadikud ja järveekspeditsioonid, kuid kuna piirkond on kaitsealas, kontrollige ministriameti lehelt, millised neist tegevustest on praegu lubatud. Lisaks üks märk UNESCO taotluse kohta: ministriameti lehel on kirjas, et järve kandmiseks UNESCO maailmapärandi eelne list, on peetud läbirääkimisi UNESCO riikliku komitee esindajatega. See on vaid läbirääkimine, mis ei tähenda, et järv on listi kantud.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar