Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Mõõtmine ja kulinaarne traditsioon.

Bolu maakonna põhjaosas, metsade vahel asuv väike linnake Mengen on üks neist harvadest paikadest Türgis, kus selle nimi on peaaegu sünonüümiks teatud elukutsega.

Radar TürkiyeRadar Türkiye4 Kasım 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Mõõtmine ja kulinaarne traditsioon.

Bolu piirkonna põhjas, metsade vahel asuv väike linnake Mengen on üks neist harvadest paikadest Türgis, kus selle nimi on peaaegu sünonüümiks teatud elukutsega. Bolu kultuuri- ja turismiministeerium rõhutab, et rääkides piirkonna kulinaarsest kultuurist, tuleb alustada just kokkadest, kuna Mengeni päritolu meistrite maine on levinud kaugele väljapoole. See artikkel räägib sellest, kust see maine tekkis, kuidas ajaloolased seda lugu on korrigeerinud, kus seda oskust täna õpetatakse ja mida võib Mengeni lauas oodata. Lõpuks on siin mõned praktilised soovitused neile, kes plaanivad linna külastada.

Mengeni ja Bolu piirkonnas laialt levitatud legendi kohaselt jõudsid Bolu kokkad Ottomani impeeriumi palee köökidesse kohe Istanbuli vallutamise järel, Fatihi sultaan Mehmeti ajal, Bolu päritolu palee teenija vahendusel. Sakarya ülikooli ajaloolane Arif Bilgin jälgitab seda infot oma 2021. aastal ajakirjas "Kadim" avaldatud artiklis. Bilgini sõnul on selle loo algallikas 1996. aastal ilmunud kohalik raamat, mis ei viita sellele teabele ühtegi allikat. Ajaloolane uurib seejärel Topkapi palee köögipersonali päritoluregistreid 16. sajandist 19. sajandi lõppu. Tulemuseks on pilt, mis erineb oluliselt legendist. Palee köökide personal valiti kuni 17. sajandi keskpaigani peamiselt "devşirme" süsteemi kaudu, mis tähendab, et noormehed võeti ära nende perekondadest ja õpetati teenimiseks. Seetõttu olid kokad sel ajal peamiselt Rumeelia päritolu. Alates 17. sajandi keskpaigast, kui "devşirme" süsteem vähenes, hakkasid köökidesse jõudma inimesi ka Anatooliast. 19. sajandi alguses oli enamik köögipersonali pärit Nevşehirist, ja Bilgini uuritud nimekirjade kohaselt ei olnud 1814. ja 1826. aasta vahel köögis ühtegi Bolu päritolu inimest. Muutus toimus 1826. aastal, kui uus regulatsioon muutus. Artiklis öeldakse, et alates sellest kuupäevast keskendusid Mengeni, Bolu kesklinna, Dörtdivani ja Sebeni (endise nimega Çarşamba) päritolu kokkad palee köökidesse. Bilgin seletab, et see on tingitud sellest, et Bolu päritolu meistrid olid seni Istanbulis oma kulinaarsete oskuste kaudu kuulsust kogunud. Seega põhineb Mengeni maine mitte legendil, vaid sajandite jooksul kogunud tõelisel oskustehnikal. Ankara Hacı Bayram Veli ülikooli teadlase Fulya Akmani 2022. aasta artikkel viitab sellele jätkuvusele veel ühe dokumendiga. Akmani Siin on teksti tõlge eesti keelde:

Ajaloolase sõnade järgi on see kolmne hierarhia täna veelgi enam kehtiv, see on sama süsteem, mis põhineb õpipoesolekul, meistersõprustel ja meistrirollil. Igas köögis on peakokk ja peakokk on kogu köögipersonali juht. Mengeni puhul jätkub see süsteem ka perekondades. Akdenizi Ülikooli teadlase Özkan Erdemi 2018. aastal avaldatud uurimus näitab, et Mengeni kokke eristavaks tunnuseks on püüde edasi viia põlvest põlve edasi antud kutse ning et see pärand mängib olulist rolli kohaliku köögikultuuri säilitamisel. Akman toob välja, et piirkonna mägismaastik, karm kliima ja kaugus suuretest linnadest ja kaubanduskeskustest aitavad seda kultuuri säilitada. Koolid ja tänapäeva meisterkokad

Mengeni köögitööd õpetatakse täna koolides. Bolu Abant Izzet Baysali Ülikooli enesehindamisraporti kohaselt asutati gastronoomia ja köögiõppe osakond 2011. aastal ja esimesed õpilased võeti vastu 2012. aastal. Osakond jätkab oma õpet Turismi Teaduskonna raames, mis muudeti 2019. aastal. Rapordi kohaselt kasutab osakond Mengeni ülikoolilinnakut, mis hõlmab praktilisi kööke, söögisaali ja spordisaali, koos ülikooli Mengeni Rakendusuuringute Kõrgkooli. Raportis on osakonna eesmärk määratletud kui eesmärk on kasvatada kokke ja ettevõtjaid, kes tutvustavad Türgi toidukultuuri maailmale. Ülikooli Bolu Rahvakultuuri Rakendusuuringute Keskuse 2025. aasta aprillis Mengenis toimunud Mengeni Uurimiste ja Rahvakultuuri Sümpoosioni lõppraport loeb piirkonna hariduahela kolme osana. Need on Mengeni Kokkad, Turismi, Professionaalse ja Tehnilise Gümnaasiumi, Mengeni Rakendusuuringute Kõrgkooli ja Gastronoomia ja Köögiõppe Osakonna. Samas raportis soovitatakse, et kohalikke roogasid, nagu kedibatmaz ja höşmerim, tuleks rohkem haridusprogrammidesse kaasata. Seega on Mengenis köök nii kutse kui ka pärand, mida tuleb säilitada. Kokkade festival

Piirkondlik Kultuuri- ja Turismi Amet rõhutab, et igal aastal toimuv Mengeni Kokkade Festivalil on suur panus kultuuri ja turismi arengusse. Akmani artikli kohaselt toimuvad festivalil näidiste valmistamine, võistlused, näitused, kontserdid, arutelud ja spordivõistlused. Festivali kohta on allikates mainitud septembrit, kuid täpne programm ja kuupäev avaldatakse iga aasta eraldi. Kui soovite oma reisi festivaliga kokku viia, kontrollige Mengeni maakonna Valdkonna omavalitsuse esitatud teabe kohaselt leidis noor pruut kodust vaid jahu ja keši. Ta püüdis tegeleda oma ämma toidu valmistamisega, kuid kättemaksu mõttes üritas ta kassi potti suruda, kuigi kass ei lasknud end. Valminud roog on pehme tainas, mis valmistatakse maisijahu ja nisujaht segades ning kuumas vees keetades. Valdkonna omavalitsuse geograafilise märgistuse nimekirja kohaselt on "Mengen Kedibatmaz" registreeritud 19. juulil 2022 ja seda valmistatakse tavaliselt võis praetud haneliha, kanaliha, kreekerite või kešiga. Omavalitsus märgib, et rooga tuntakse ka nimedega "gotarma", "cotarma" ja "hotturma". "Mengen"i üks kohalikumaid roogasid on "kaldırık dolması". Registreeringu andmetel on "kaldırık" siniste-lillade õitega söödav taim, mille teaduslik nimi on *Trachystemon orientalis* ja mida kohalikult tuntakse ka "hodan"ina. Täidise valmistamiseks kasutatakse maisijahu, nisujahtu, sibulat, piima ja hapupiima, ning see pannakse lehtede sisse ja küpsetatakse. Lehti saab kasutada värskelt, aga ka keeta, külmutada või varju kuivatada. Akmani artikkel näitab, et taimede nimesid kasutatakse Anatoolia piirkonnas mitmel kujul, näiteks "kaldırık" ja "galdırık". "Mengen"i magusatest roogadest on silmapaistvam "höşmerim". Registreeringu andmetel valmistatakse seda rooga nisujahust, koortest või kreemist, piimast, võist ja soolast, ning see küpsetatakse pannil ja peale valatakse suhkur, mesi, moos või siirup. Omavalitsus kirjutab, et "höşmerim" praetakse mõlemalt poolt, nagu omlett. "Mengen"i juust, mis registreeriti 6. oktoobril 2023, on valmistatud lehmade või lammaste piimast, see on vähese rasvaga, pooljäik ja silindrikujuline, helesaarevärvi juust, mida saab süüa nii värskena kui ka pannil või grillil. Sellest loetelust võiks lisada ka omavalitsuse mainitud "Mengen"i lamba- ja "Mengen"i suppi, mis valmistatakse bulguri jahust. Akman uurib ka "halışkay"i, mis on "Mengen"i köögi vana traditsiooni näide, valmistades keedetud ruudukujulisi tainasest valmistatud tükke, mis on segatud kreekerite ja sarviüksega hapupiimaga.

"Mengen"i oskusteave toetab kogu piirkonna kööki. Valdkonna omavalitsuse nimekiri kohalike roogade kohta loetleb kümneid roogasid, mis on osa "Bolu" lauas, sealhulgas "ovmaç" supp, "kızılcık" tarhan Sihtkohal on teade, et hooajal saab Mengeni turult värskeid ürandusi. Festivali ajal on seal palju külastajaid, seega soovitatakse rahulikumalt aega veetmiseks teise aja valimiseks. Toidukultuuri tundmaõppimiseks on parem vaadata roa kohalikku nime, mitte restorani menüüd. Selliste nimede nagu "kedibatmaz", "höşmerim" ja "halışka" küsimine võib sageli avada pikema loo roa kohta. Ülikooli Mengeni kampuses ja piirkonnas korraldatavad seminarid, töötoad ja teadmiste jagamise üritused on samuti hea võimalus kööki lähedalt tutvuda; ajakohase programmi leiate ülikooli ja kohaliku omavalitsuse teadetest.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar