Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Malatya pähklid: päritolu nimi, mis toob viljapuud otse teie lauale.

Malatyasse suvel saabunud inimene tunneb linna kõigepealt selle lõhna järgi. Juuli alguses korjatakse aedadest õunu, mida laotakse katustele, siseõuetele ja põldudele. Päike muudab viljad mõne päeva jooksul tumedamaks.

Radar TürkiyeRadar Türkiye4 Kasım 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Malatya pähklid: päritolu nimi, mis toob viljapuud otse teie lauale.

Malatyasse suvele saabuvad inimesed tunnevad linna kõigepealt selle lõhna järgi. Juuli alguses korjatakse aedadest õunu, mis asetatakse katustele, siseõuetele ja põldudele. Päike tumendab vilju mõne päeva jooksul. Malatya kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel toodetakse umbes pool Türgi kuivatatud õunte kogutoodangust ja 85–90% kõigist kuivatatud õuntest just selles piirkonnas. Õun on siin palju enamat kui lihtsalt vilja; see määrab linna kalendri, laua ja välisilmale näidatava näo. See tekst uurib Malatya õunte ametlikku identiteeti, neid nii eripäraseks tegevaid sorte, kliimat, kuivatamisega seotud traditsioone ja seda, kuidas õunu kohapeal tunnustada. See on üks Türgi esimesi geograafilisi tähiseid.

Malatya õun on registreeritud Türgi Patendiameti geograafiliste tähiste registris numbriga 32. Taotluse esitas Malatya kaubandus- ja tööstuskoda 31. juulil 2000. Registreerimisdokumendi kohaselt avaldati geograafiline tähis 28. jaanuari 2001. aasta ametlikus väljaandes ja see jõustus sellest kuupäevast. See on päritolunimi, mis tähendab, et toode omandab kõik oma omadused päritolu piirkonnast. See järjestusnumber näitab, et Malatya õun oli üks esimesi tooteid, mis riigis geograafilise tähise süsteemi algusaegadel kaitse alla võeti. Üks dokumenti huvitav detail on kaitseala. See ei piirdu ainult Malatya provintsi ja selle piirkondadega. Ka Elazıgi Baskili, Sivas'i Gürün, Adıyaman'i Gölbaşı ja Kahramanmaraşı Elbistani piirkonnad kuuluvad samasse piirkonda. See näitab, et õunaiad ei tunnista piirid ja et sama kliima ja pinnas ulatuvad ka naaberorgudesse. Malatya õun on Türgi geograafiliste tähiste hulgas, mis on registreeritud ka Euroopa Liidus. Kuus sorti, üks nimi.

Registreerimisdokumendis loetletakse Malatya õunte peamised sordid: Hacıhaliloğlu, Hasanbey, Kabaaşı, Soğancı, Çataloğlu ja Çöloğlu. Need on samast liigist, *Prunus armeniaca*, kuid erinevad teineteisest. Dokumendi kohaselt on Hacıhaliloğlu, Kabaaşı ja Çataloğlu sordidel ümarad viljad, Soğancı ja Çöloğlu sordidel ümmargused, samas kui Hasanbey sordil südamekujulised. Kõikidel sortidel on kollane viljaliha ja väga magus maitse. Suuruselt on suurim Hasanbey; dokument näitab selle sordile 45–60 grammi vilja kaal, teiste sortide puhul on see väärtus 25–35 grammi. Er Siin on tõlge:

Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi juures asuva Õunamahla Uurimisinstituudi reklaamibrosüür kirjeldab seda Malatya piirkonnas kasvatatava olulisema kuivatatava õunasordi. Brosüüri kohaselt on sordi päritolu Malatya ja see arendati välja 1976. aastal samas piirkonnas selektsiooni meetodil ning registreeriti 2007. aastal. Puu kasvab jõuliselt ja moodustab laia krooni. Õitsemine toimub märtsi esimesel ja kolmandal nädalal ning saak korjatakse juuli esimesel nädalal. Viljad on elliptilised, vilmalihaga on kõva ja magus ning seemned ei ole karget. See õunasort eelistab külma talve, kuiva kevadet ja päikeselist, soojat. See kasvab hästi soojades, toitaineterikastes, savi- ja lubjarikastes muldades, kuid ei talu niisket ja kõrge veetasemega mulda, kus juured ei saa piisavalt hapnikku. Õunamahla Uurimisinstituudi põllumeestele mõeldud brošüür toob sama asja praktilise näite. Kuna õunasort on tundlik hilistele külmadele, tuleks õunaiad rajada tasastele aladele ja madalikutele pigem künkadele ja nõlvadele. Madala õhuniiskusega suvi on viljade kvaliteedi jaoks oluline. Seetõttu ei ole õunuaiad, mis asuvad Malatya tasandiku ümbruse künkadel, juhuslikud. Teel nähtavad kaldu pinnad on alad, mis on puude jaoks teadlikult valitud, et need oleksid külmade ööde eest kaitstud. Kollane õun, pruun õun.

Malatyas kuivatatakse suurem osa õunu. Registreerimisdokument kirjeldab kahte erinevat toodet. Õunu, mis on korjatud küpsemisjärgus, kuivatatakse ja väävlitakse, moodustades ühtlase kollase värvusega toode. Loomulikult kuivatatud õunu on kas helesed või tumedad pruunid. Mõlemad säilitavad õunule olemusliku maitse ja lõhna. Dokument näitab, et kuivatatud vilja niisisus on 20–25% ning loetleb 100 grammi kuivatatud õuna koostise, sealhulgas A-vitamiini, kaaliumi ja raua sisalduse. Dokument, mis kirjeldab kõige üksikasjalikumalt, kuidas kuivatamine toimub, on seemnete registreerimine. Malatya Kaubanduskeskus registreeris Malatya õunaseemne, mis registreeriti 573 numbri all päritolunimetusena 15. oktoobril 2020. Dokumenti kohaselt kuivatatakse korjatud õunu otse päikese käes või väävlitamise järel. Kolm kuni neli päeva hiljem eemaldatakse seemned ning väävlitatud ja väävlitamata õunu töödeldakse eraldi Malatya piirkonna aprikooside peaaegu kõik on vaktsineeritud, mistõttu Malatya aprikooside seemned on magusad; see on toote oluline omadus. Seemned saadakse kooritud seemnete leotamise, masinaga purustamise ja seejärel kuivatamise teel, kas päikese või ahju abil.

Malatya aprikooside praegune kuulsus on suuresti teaduslike uuringute tulemus. Aprikoosiuuringute instituudi ajaloo järgi algas 1930. aastatel Ankaras asuvas Kõrgemas Põllumajandusinstituudis uurimistöö, mille eesmärk oli uurida Malatya piirkonna viljelemisvõimekust. See uurimistöö toimus aastatel 1933–1936. Seejärel loodi 1937. aastal Türgi ja Saksamaa ekspertide koostöös Malatyas aprikoosijaam. Alates 1940. aastast toodeti seal peamiselt aprikoosidele mõeldud seemikuid, aga ka muid puuvilju. Aastate jooksul kandis asutus erinevaid nimesid, nagu Aiaviljelemisjaam, Aprikoosiuuringujaam ja Puuviljauuringuinstituut. Alates 2015. aastast tegutseb see nime all Aprikoosiuuringuinstituudi direktorat. Instituut asub praegu umbes nelja kilomeetri kaugusel Malatya kesklinnast, Yeşilyurt tee ääres. Instituudi andmetel oli 2023. aastal registreeritud 33 aprikoosiseeriat, sealhulgas kohalikud sordid nagu Hacıhaliloğlu, Hasanbey ja Soğancı, aga ka sordid, mille nimed on seotud piirkonnaga, nagu Eski Malatya ja Levent. Aprikoosiuuringuinstituudi registreerimistunnistuse kontrolliosad seovad need asutused omavahel. Kontroll toimub kahes etapis – puudel ja viljadel – ja seda teostab komisjon, mis koosneb Malatya Kaubandus- ja Tööstuskoda, põllumajandusdirektoraat, põllumajandusühing, uurimisinstituut, İnönü Ülikooli aprikoosiuuringute keskus ja aprikoosikasvatuse müügikooperatiivi eksperdid.

Aprikoosid on osa Malatya köögist, kasutades neid nii magustoidudest kuni hommikusöökideni. Malatya Kultuuri- ja Turismiministeerium mainib aprikooside kasutamist marmelaadi, pestili, nektari, siirupi ja magustoidu valmistamisel. Lisaks valmistatakse aprikoosidest lokumeid, sucukit ja marmelaadi. Ministeeriumi köögileht loetleb piirkonna magustoidude hulka ka aprikoosikreemiga magustoidu. Lisaks aprikoosidele on piirkonnal ka teisi tooteid, mis pärinevad samast aiaviljelemisest. Türgi Patendiameti andmebaasis on praegu üle 50 geograafilist tähist, mis on seotud Malatyaga. Nende hulka kuuluvad Hekim Sihtmärk on kaubamärk, ja sertifikaat näitab, et nime ja päritolumärgist on tootel või selle pakendil. Pakendilt sildi otsimine on lihtsaim viis veenduda, et toode on pärit vastavast kvaliteedikontrollisüsteemist. Sulfaatitud aprikooside ja naturaalsete aprikooside maitsmine on hea viis tutvuda sama puuvilja kahe erineva kuivatamisega. Kuivatatud aprikoose tuleks, nagu sertifikaadis märgitud, hoida jahedas ja kuivas kohas, et säilitada nende maitse.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar