Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Lale Devri suvemaja Sadabadis.

Kağıthane on tänapäeval üks Istanbuli tihedalt asustatud piirkonnad, kus on palju metroojaamu, ärikeskusi ja mäenõlvadel asuvaid korterelamuid.

Radar TürkiyeRadar Türkiye15 Ekim 202631
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Lale Devri suvemaja Sadabadis.

Kağıthane on täna üks Istanbul'i rahvarikkamaid linnaosasi, kus on metroojaamad, ärikeskused ja mäekülgedele ulatuvad korterelamud. Haliči lahte suubuva jõe kaldad olid kolmsada aastat tagasi linna kuulsaim suveaed. Sellele orule, kus asusid paleed, paviljonid, marmorkanaleid ja kaskad, anti nimi Sadabad, mis tähendab "õnnestunud ja viljakas koht". See tekst räägib Lilledeaeg (Lale Devri) ajastu suveaiast selle kultuurilise ja arhitektuurilise tähenduse vaatenurgast ning näitab, kus Kağıthane'is saab selle ajastu jälgi leida. Kağıthane'i heinamaad Lilledeaeg ajastuni.

Orus asuva palee ajalugu algab palju varem. TDV (Türk Dünyası Vakfı) islami entsüklopeedia kohaselt oli jõe nimi Bütsantsi ajastul Barbysos; selle nimi pärines aga siinsamas asuvatest paberitööstustest. Sultaan Suleymani valitsusajal sai Kağıthane'i heinamaad Istanbul'i elanike seas populaarseks puhkepaikaks. Evliya Çelebi kirjutab, et siin püstitasid juveelitöölised ja nahatöölised telke, et nii meelelahutust nautida kui ka oma eriala kohta arutelusid pidada. Paleesse kuuluvad hobused karjusid siin heinamaadel ning linnaelanikud veetsid siin kevadkuudel vabas õhus. Ka varasemad ehitised orus pärinevad samalt ajajärult. II. Bayezidi rajatud ja Sultaan Suleymani poolt kivist ümber ehitatud relvade valmistamise töökoda, 16. sajandi lõpus valminud İmrahori pursik ja paviljon ning IV. Muradi poolt Emirgune Yusuf Hani jaoks ehitatud paviljon on varasemad siin asuvad ehitised. Kuid orule nime andnud muutus toimus 18. sajandi alguses, III. Ahmedi ja tema peaministri Nevşehirli Damad İbrahimi valitsusajal. 1718. aasta Pasarofça rahulepingu järel algas rahuperiood, mil Istanbulis kiirenesid paleede, paviljonide, aedade ja pursikute ehitus. Ajaloolane Ahmed Refik andis sellele ajajärkule oma 1913. aastal ajalehes avaldatud ja kaks aastat hiljem raamatuna ilmuvas teoses nime "Lilledeaeg" (Lale Devri), ja see nimi jäi kehtima. 1722. aasta suvel kujundati jõe voolu uuesti.

TDV-st teame, et 1717. aastal korraldas Damad İbrahim Paşa Kağıthane'is suvepeo, mis tegi sultaanile selle oru meelepäraseks. 1722. aastal puhastati sultaanile ehitatava palee ees asuva jõe vool, ja sellest kujundati sirge kanal, mille kallastel olid siledate kallastega kaldad. Sellele ehitisele, mis sai Ahmedi 1722. aasta käskkirjas nõuti, et Yorose mägedest võetaks 450 tamme, lillikaia, musta mändi, tammiku ja kastanipuud ning need paigutataks laevadele, et transportida neid Kağıthanesse. Aia osale anti nimi Hüsrevabad. Arhitektuurilise mõju päritolu on endiselt arutlusel. Üldiselt arvatakse, et inspiratsiooniks olid Versailles'i, Fontainebleau'i ja Marly lossid, millest rääkis 1720. aastal Pariisi saadnikuna käinud Yirmisekiz Çelebi Mehmed Efendi. Arhitekt ja akadeemik Sedad Hakkı Eldem väitis aga oma 1977. aasta teoses "Sadabad", et hoonete stiil ei olnud peaaegu üldse kooskõlas Prantsuse lossiarhitektuuriga. Teised uurijad on rõhutanud seoseid Isfahani Çihil Sütun lossiga. Sadabad oli koht, kus osmanide aia traditsioon kohtus uute ideedega, see ei olnud ühegi allika täpne koopia.

Sadabadist sai peagi losside ja aedade keskus. Riigiametnikele anti maad jõe ääres, et nad seal lossid ehitaksid. Kağıthane'i haldusüksus teatas, et kaheksa aasta jooksul ehitati lossidest Haliçi laheni kahele nõlvale 173 lossi; TDV (Türk Dil Kurumu) teatel rääkis Çelebizade Asım Efendi, et Sadabadi ja Baruthane'i vahel oli umbes 170 lossi ja suvilat. Allikates mainitakse, et neile hoonetele anti nimesid nagu Kasr-ı Cenan, Kasr-ı Neşat, Çeşme-i Nur, Kovanlı Köprü ja Beyaz Köprü. Meelelahutus ei piirdunud lossi müüridega. Pühapäevadel tulid inimesed orgu, sõites kuldseks värvitud vankritega või Haliçist tulnud, lilledega kaunistatud paatidega. Igaüks istus orgu vastavalt oma positsioonile. Sõidule öiditi "Sadabadi sõidule minna". TDV teatel algasid Haliçi järve ujumiskorraldused sel perioodil. Päevasel ajal toimusid cirit'i (traditsiooniline ratsasport), jooksu- ja maadlusvõistlused, õhtuti peeti küünlaidega ja pojärgipäevade pidusid ning muusikat. Välismaa saadikuid võõrustati seal aeg-ajalt. Vikipedias kirjutatakse, et meelelahutus algas Hıdrellez'iga (kevadpidu) ja kestis kuni hommikuni kuumadel öödel.

1730. aasta ja hilisemad aastad:

See särav periood lõppes 25. septembril 1730 alanud Patrona Halil ülestõusuga. Ülestõusnud nõudsid Kağıthane'i losside ja suvilate hävitamist. TDV-i andmetel ei lubanud uus sultan I. Mahmud losside põletamist, kuid ei su Kolm paleed, üks omavalitsuse hoone

Tänapäeval, kui räägitakse "Sadabadi paleest", mõeldakse tegelikult kolme hoonega, mis on samas kohas järjestikku ehitatud. Esimene neist on 1722. aastal ehitatud Lale Devri (Tulide ajastu) palee. II. Mahmud lasi 1809. aastal halvasti säilinud palee lammutada ja uue ehitada. Türgi ajaloo teadusuuringute fondi (TDV) andmetel oli selle teise palee arhitekt Krikor Amira Balyan; Kağıthane'i ringkonna andmetel kestis ehitus kuni 1816. aastani. TDV-s toodud Kağıthane'i kirjelduse kohaselt viibis sultan koos oma harmi koosel 1814. aastal Nevruzi ajal mõned päevad seal ning järgnevatel aastatel jätkati orgus pidude ja tseremooniate korraldamine. Abdülaziz, kui ta troonile tõusis, lasi 1862–1863. aastal II. Mahmudi palee lammutada ja selle asemele ehitas Sarkis ja Agop Balyanile tuginedes kahekorruselise, lääne stiilis Çağlayan palee. Sama sultan andis 1863. aastal Egiptuse reisilt naasmisel Kağıthane'is pidusöögid sõduritele ja välismaa diplomaatidele ning 1867. aastal avati palee aed üldsusele. II. Abdülhamid lasi 1893. aastal Kağıthane'i orgu monumentaalse purskkaevu ehitada; samuti ehitati väikene palee polügooni alale, kus testiti Saksamaalt toodud püssid.

Tundes on oru suhtes olnud kahjuks mitte kõige parem. Esimese maailmasõja järel jäid ajaloolised hooned, mida ei hooldatud, ükshaaval hävides. Ringkonna andmetel langes Çadır Köşkü palee 1940. aastal tammepuu langemise tõttu ning kolmas palee lammutati 1943. aastal, sellele ehitati 1952. aastal sõjaline kool. Samas hoones asub alates 1998. aastast Kağıthane'i omavalitsuse hoone. Polügooni palee lammutati 1956. aastal, et sinna ehitada gaasijaam; praegu asub seal busside parkla. 1950. aastatest alates kiirenenud migratsiooni tõttu muutus org tihedalt asustatud piirkonnaks ning tööstusreostus muutis oja pikka aega probleemiks.

Sadabad kirjanduses

Hooned hävisid, kuid Sadabad elas kirjanduses edasi. TDV-s toodud andmetel on esimene teos, mis mainib Kağıthane'i, 15. sajandi lõpus ilmunud Tacizade Cafer Çelebi "Hevesname"; Nefi võrdles orgu selle rahvarohkuse ja ilu tõttu paradiisiga. Kõige rohkem on Sadabadi igaveseks säilitanud Nedim. Tema laul 1990. aastatel puhastatud ja renoveeritud jõe kaldal asub täna roheline park ja jalutusrada; Cedvel-i Sim'i vooluala asub samuti selles piirkonnas. Jalutuskäigu alustamine linnavalitsuse lähedalt ja jõe ääres Haliçi suunas liikudes on lihtsaim viis vadi vanu mõõtkavasid mõista. Kui vaatate nõlvadele, näete, et endiseid hoonete rühmi on asendanud kortermajad. Kağıthane'i ringkonna valitsuse andmetel on samanimeline Sadabad mošee, mis pärilib Lale Devri ajastust kuni Abdülazizi valitsusajani, ning mis oli koos paleega lammutatud ja uuesti ehitatud, seega kannab ka Aziziye mošee nime; see on üks 19. sajandi Sadabadi tänapäeval vadi piirkonnas nähtavatest jäljedest. Imrahori palee kohal asub praegu elamuprojekt.

Praktilised näpunäited:
Kağıthane'i jõudmiseks kasutage metrooliini M7; selle liini Kağıthane'i jaam asub piirkonna sees. Kuna mõnedel liinilõikudel võib ajutiselt käia tihedam rongiliiklus, kontrollige ajakohast infot Metro İstanbuli veebilehelt.
Venevikepedia andmetel on puhastatud ja Cedvel-i Sim'iks muudetud jõe lõik umbes kilomeetri pikkune ja sobib jalutamiseks.
Sadabadi parim aeg külastamiseks on, nagu allikad ütlevad, kevad; külastades vadi mai alguses, teades, et pidustused algavad Hıdrelleziga ja toimuvad punaste lilledega kaetud aladel, lisate teekonnale tähendust.
Enne külastust on kasulik lugeda TDV Islam Ansiklopedias olevad artiklid "Sadabad" ja "Kağıthane", et kujutleda end vanade hoonete asukohti tänapäevastes tänavates.
Linnavalitsuse lähedal asuva avariiendi külastustingimuste kohta saate ajakohast infot Kağıthane'i omavalitsuselt.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar