Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Konuralpis maapõuest leitud linn.

Düzcest umbes kaheksa kilomeetri põhjas asuv Konuralp esmapilgul paistab olevat vaikne linnaosa. Kuid selle aedade, majade ja kitsaste tänavate all asub iidne linn, mille nime on sajandite jooksul mitu korda muudetud.

Radar TürkiyeRadar Türkiye4 Kasım 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Konuralpis maapõuest leitud linn.

Düzce'den kaheksa kilomeetri põhja pool asuv Konuralp esmapilgul vaikse linnaosana paistab. Kuid aedade, majade ja kitsaste tänavate all asub muistne linn, mille nime on sajandite jooksul mitu korda muudetud. See tekst räägib Prusias ad Hypiumist mitte kui turistide sihtkohast, vaid kui loost, mille maa aeglaselt tagasi annab. Me jälgime juhuslikult leitud mosaiiki, müntidel kujutatud jõe teed ja teater, mis on majade vahelt uuesti päevavalgusse tulnud, tuginedes ametlikele ja teaduslikele allikatele.

**Kierosest Prusias ad Hypiumini**

Linna esimene nimi oli Kieros. Düzce Ülikooli teadlaste Emre Okani, Ahmet Biliri ja Türgi Ajaloo Instituudi väljakaevamiste meeskonna liikme Doğuş Çalışkani artiklis, mis ilmus ajakirjas "Höyük", uuritakse selle nime päritolu müntide abil. Keiser Maximinuse ajal löödud müntidel on Kierose portree. Briti Muuseumi kollektsioonis olev Antoninus Piuse ajast pärinev münt kujutab jumalat Dionysoset, kelle kõrval on jõejumalaid Hypios ja Kieros. Autorid märkivad, et see teine münt viitab sellele, et linna varajane nimi võis pärineda jõest. Antiiksete traditsioonide kohaselt, mis pärinevad Herakleia Memnonist, jäi linn pikka aega Herakleia Pontike'i võimu all. Bithynia kuningas I. Prusias ajal liideti see kuningriigiga ja sai nime Prusias, mis tähendab "Prusias lähedal Hypios-jõele", kus praegu voolab Melen. See nimi eristas linna Bursa lähedal asuvast Prusias ad Olympumist ja Gemliki lähedal asuvast Prusias ad Mare'ist. Osmani impeeriumi ajal tuntakse linna nimega Üskübü, hiljem sai see nime Konuralp. Düzce Kultuuri- ja Turismiministeerium teatab, et 1323. aastal liideti see Konur Alp Bey juhtimisel Osmani impeeriumi territooriumile.

**Reisija päevik**

Üks esimesi, kes tutvustas linna laiemale teadusmaailmale, oli prantsuse reisija Georges Perrot. Ajakirjas "Höyük" avaldatud artikli kohaselt jõudis Perrot 1860. aastatel Karadeniz Ereğlist Akçakocasse ja sealt maanteed mööda Üskübüsse. Tema kolleeg, arhitekt Edmond Guillaume, tegi teatrikülgelt säilinud osade detailseid jooniseid ja tegi lavahoone aluses väikeseid uuringuid. Kuid teatrikoha madalam osa ei olnud sel ajal nähtav. Seetõttu joonistas Perrot hoone kahe astmelisena. Umbes sajand hiljem, 1970. aastal, pakkus Daria de Bernardi Ferrero uue plaani. Autorite sõnul oli Ferrero joonisel Konservatsioonitööd viisid 2012. aastal läbi Istanbuli Restaureerimise ja Konservatsiooni Keskuse laboratooriumi juhatajad, ning mosaiik paigaldati muuseumi kiviesemete saalis. Mosaiik kaunistas kunagi Rooma villas põrandat ning selle mõõtmed on 8,10 meetrit pikk ja 5,30 meetrit lai. Keskosas kujutatud ümaral panel istub Orfeus kivi peal. Tal on peas Früügi müts, seljas pikk varrukatega tunika, mis on vöökohast kinnitatud, ja laiad püksid. Sezeri sõnul viitab see rõivastus figuuri idamaist päritolu. Orfeus toetub vasakule käele mitmetel stringidega kitharale ja mängib parema käega haril. Tema ümber on kokku tulnud loomi, mis on lummatud muusikast. Üks papagoi tõstab oma noka üles, nagu ta oleks kaaslaulja, üks paabulind kuuleb tähelepanelikult, üks hirv pöörab oma pead ja vaatab tema poole, ja lõvi istub rahulikult tema jalgade juures. Lisaks on seal veel üks toonekond, üks vutt ja väike figuur, mis võib olla keiserlik. Panel nelja nurgaga on kujutatud nelja aastaaja personifikatsioone. Kahest neist on hästi säilinud. Vasakpoolses alumises nurgas on pea, mis on kaunistatud viinapuu lehtedest tehtud pärjaga, ja see kujutab sügist. Parempoolses alumises nurgas on pea, mis on kaetud paksusega ja millel on pillidest tehtud pärjaga, ja see kujutab talve. Vasakpoolselt ülemisest nurgast on alles vaid väike osa. Sezer tõlgendab seda kevade või suvena, kuna seal on näha viinapuu varred, mis kasvavad kaelast. Kuna kaevamiste andmeid ei ole, on mosaiiku dateeritud võrdlemisega sarnastele näidetele. Sezer paigutab selle stiili ja ikonograafiliste omaduste põhjal 3. sajandi lõppu või 4. sajandi algusse. Keskosas oleva panel kivid on poole sentimeetri või väiksemad, samas kui raamiäärsetes bordüürides on need kuni poolteist sentimeetrit. Linna kaitsja Tykhe

Muuseumi arheoloogiasaali üks silmapaistvamaid esemeid on Tykhe kuju. Kultuuriportaali teatel, mis tugineb Kultuurivara ja Muuseumide Peavalitsusele, leiti kuju Prusias ad Hypiumi kaevamiste käigus. Sama allika kohaselt on tegemist Rooma koopiaga, mis valmis 2. sajandil, ja mis on originaali, mis on säilinud Istanbuli Arheoloogiamuuseumis, 4. sajandi eKr kuju koopia. Kreeka mütoloogias on Tykhe õnne ja edu jumalanna, ning teda peetakse iga linna kaitsjaks. Konuralpis asuval kujul on tal peas linna müüri Sellel kujutatud laevad viitavad autori sõnul linna merelise kaubanduse arengule. Sellise kaubanduse kaudu oleksid Prusias ad Hypiumi tooted jõudnud sellistesse linnadesse nagu Herakleia Pontike, Olbia, Tomis ja Pantikapaion. Samuti viitavad kirjutised linna seosele rannikuga. On kindlaks tehtud, et põhjal asuv linn, mis on tänapäeval Akçakoca, kuulus Prusias ad Hypiumi võimu alla. Kirjutistest nähtub, et 2. ja 3. sajandi AD keisrid, nagu Hadrianus, Caracalla ja Elagabalus, külastasid linna, mis oli sel perioodil väga arenenud. Tänapäeval, kui külastaja sõidab Akçakoca ja Konuralpi vahel, järgib ta tegelikult selle iidse kaubandusmarsruudi jälgi.

"Neljakümne astme" teater, mida kohalikud nii kutsusid, on linna ajaloo oluline osa. Arheoloogiliste uuringute kohaselt kasutati seda hoonet asulana, eriti alates osmanide ajast. Enne teaduslikke väljakaevamisi oli teatri sees umbes 22 maja. Orkestri osa oli ümbritsetud istmelistest plaatidest ja seda kasutati aiana. Mõned plaadid kasutati teistes ehitistes või müüdi ära. Autorid märkavad, et see kahjustas hoonet, kuid samal ajal säilis alumine osa peaaegu täielikult. Tõelised teaduslikud väljakaevamised algasid 2013. aastal Konuralpi muuseumi juhtimisel ja Düzce Ülikooli arheoloogia osakonna teadusliku nõustamise all. 2013. ja 2015. aasta vahel avati sissepääsuteed ja orkestris tehtud proovikaevamine näitas, et see ala oli umbes viie meetri sügavusega. 2017. ja 2020. aasta vahel keskendati tööd teatri lääneossa, alumisele istumisalale ja lavahoonele. Selgus, et istumisala koosnes kolmest astmest ja teater võis mahutada umbes 9500–10000 inimest. Kaevamised andsid ka vihjeid selle kohta, kuidas teater kasutati. Lavahoone arhitraaviplokkidele raiutud kiri jutustab, et Hadrianuse valitsusajal sai Prusias'est pärit mees nimega M. Iulius Proklos auväärse tiitli ja seejärel ehitas ta lavahooone esiosa ja mõned kujud. Läänekoridoris leitud keiser Probus'e münt viitab sellele, et teater ei olnud enam kasutusel 3. sajandi lõpus. Hiljem leiti sellest koridorist väikese ehitise juurest loomade luud ja luust mängulaud, mis viitab sellele, et see oli hilisantiigiasajal luude töötamise töökoja. Konuralpi muuseumis asuv hauakivi jutustab loo Ateenast pärit tragöödia näitleja surmast Prusias' Pärast selle teksti lugemist, kui vaatate mosaiiki, ärge unustage otsida nurgas olevate aastaaegade kujutusi ja Orpheuse käes olevat luuti. Seejärel võite minna teatri juurde ja vaadata, kuidas terassilt avaneb vaade tasandikule. Kuna väljakaevamised on käimas, võivad teatri osad, mis on külastajatele avatud, muutuda. Enne külastamist kontrollige Düzce provintsi kultuuri- ja turismiameti ja "Müze Kart" süsteemi ametlikelt veebilehtedelt uusimaid külastustingimusi.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar