Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Kust pärinevad Istanbuli linnaosade nimed?

Istanbuli praami sadama märgist lugemine tähendab tegelikult mitme keele kasutamise.

Radar TürkiyeRadar Türkiye24 Eylül 202641
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Kust pärinevad Istanbuli linnaosade nimed?

Istanbuli praami sadama märgist lugemine tähendab teadmatult mitme keelega tuttavaks olemine. Üsküdar, mis kannab Rooma ajastu kilpmeeste nime, Tarabya, kus õhk on haigetele kasulik, Unkapanı, kus asusid osmanide suured kaalud, ja Kuzguncuk, kus on säilinud teatud dervishi nimi. Ehkki hooned võivad põleda ja laguneda, jäävad nimed sageli alles; seetõttu võib linnaosade nimed pidada üheks linna pikaealiseimaks dokumendiks. Selles artiklis uurime Istanbuli tuttavate linnaosade nimede päritolu, tuginedes erinevatele allikatele. Me järgime ühte reeglit: kui allikas ütleb kindlalt, siis me kirjutame seda kindlalt, ja kui allikas ütleb "räägitakse" või "on kuulujutt", siis me kirjutame seda kuulujutuna. Istanbulis on peaaegu iga linnaosa kohta kena selgitus, mis on suust suhu levinud. Mõned neist on dokumentidega kinnitatud, samas kui teised on lihtsalt nimede helidele kohandatud lood. See, milline on milline, muudab ka teie vaatenurka, kui te selle linnaosas ringi käite.

Linnaosade nimede grupid:

Istanbuli linnaosade nimesid saab umbes viieks rühmaks jagada. Esimene rühm on antiik- või bütantsiaegsete nimede muutumine türgi keele häälikutele vastavaks. Näiteks Skutarionist sai Üsküdar, Therapia sai Tarabyaks ja Psamathionist Samatya. Teine rühm on isikute nimed, kes elasid, rajasid ehitisi või omandasid maad osmanide ajal: Kasımpaşa, Emirgan, Baltalimanı, Vaniköy ja Paşabahçe kuuluvad sellesse rühma. Kolmas rühm kirjeldab tegevust. Tophane on koht, kus valati kanuune, Unkapanı on koht, kus kaaluti ja jagati jahu, ja Çengelköy on küla, kus tehti laevade ankruid. Neljas rühm viitab ehitisele või objektile: Kuruçeşme, Kabataş ja Rumelihisarı saavad oma nime vastavalt pursest, kivist ja kindlusest. Viies rühm peegeldab rände jälgi. Aksaray, Arnavutköy ja Kefeliköy kannavad mälestusi inimestest, kes tulid teistest riikidest. Lisaks tuleb lisada ka muudatused, mis toimusid Vabariigi esimestel aastatel. Bakırköy's varemaks nimeks oli Makriköy, ja see sai oma praeguse nime 1925. aastal; Yeşilköy kandis kuni 1920. aastate keskpaigani nime Ayastefanos. Seega ei ole linnaosa praegune nimi alati selle vanim nimi. Mõnikord on see uus nimi, mis on teadlikult vanema, sajanditepikkuse nime asemel valitud.

Anadolu poole kaks vanalinna:

Kad Kadıköy omavalitsuse andmetel oli Fatih Sultan Mehmed vallutuse järel esimene Istanbulis tegutsenud kohtunik Hızır Beyile, Halkedonit andis ja väidetakse, et asula nimi muutus hiljem Kadıköyks. Siin kasutatud sõna "väidetakse" on oluline. Selgitus on laialdaselt levinud, kuid allikad tuginevad sellele pigem jutule kui kindlale dokumentidele. Üsküdari ajalugu on keerulisem. Selle antiikne nimi oli Khrysopolis, mis tähendab kreeka keeles "kuldne linn". TDV Islamientseüklopeedia toob välja mitmeid arvamusi selle nime päritolu kohta. Ühe versiooni järgi pärineb nimi Skutarionist, mis viitab kohale, kus Rooma ajal elasid keisri kaitsjad, keda kutsuti scutarii. Teine arvamus seostab nime persia sõnaga "esküdar", mis tähendab "ulatus, kuller ja kulleriga hobune". Wikipedias toodud teabe kohaselt kirjutas Villehardouin, kes jutustas IV ristisõda, selle kohta kui Escutaire ja Skutarion muutus aja jooksul Üsküdariks. Mis puudutab rahva seas levinud selgitust "vana kitsas", ehk vanad majad, siis entsüklopeedia peab seda selgelt tähtsusetuks.

Poolsaarel Bizantist pärit nimed:

Balati nimi pärineb ladina või kreeka sõnast "palatium". TDV Islamientseüklopeedia märgib, et see sõna on araabia keeles kasutusel tähendusega "tasane koht, kividega kaetud pind, kõnnitee". Wikipedia seostab nime kreeka keeles "paleee" tähendusega sõnaga "palation" ja selgitab seda sellega, et piirkond asub lähedal Blakhernai palee seinte sees. Mõlemad selgitused on samast juurest, erinevus on selles, milline tähendus on esile toodud. Feneri nimi pärineb tegelikult tuletornist. Bizanti perioodil kutsuti seda piirkonda Fanarioniks ja sinna pääseti läbi tuletorni lähedal asuva värava, mis oli osa Haliči müüridest. Osmanide perioodil tuntud värav, mida kutsuti Fener Kapısı, on mõnel 16. sajandi kaardil märgitud kui Porta del Faro, mis viitab sellele, et Haliči kaldal asus oluline tuletorn. TDV Islamientseüklopeedia märgib, et Celal Esad Arseven paigutas Haliči tuletorni Fener Kapısı juures asuva väljaku otsa. Poolsaare Marmara mere kaldal asuv Samatya sai oma nime liivast. Wikipedia kohaselt pärineb piirkonna nimi kreeka sõnast "Psamathion", mis tähendab "liivane" ja see viitab kunagi siin olnud rohketele liivastele aladele. Samatya asub täna Fatihi piirkonnas, hõlmates osa Kocamustafapašast ja asub läänes Yedikule'i lähedal.

Osmanide jäljed poolsaarel: Osmanite impeeriumis kasutati sõna "kapan" koos toodete nimedega, nagu "jahu kapan", "õli kapan" jne, ning see sai nimeks kohtadele, mis sarnanesid tänapäevaste hulgimüügikohtadega. Siia toodud kaubad kaaluti kohtuametniku järelevalve all, maksu ja hinna määramise järel jaotati seejärel kaupmeeste kaudu elanikele. TDV islami entsüklopeedia märgib, et Fatihi ajal rajatud "jahu kapan" on tänapäevani linnaosana säilinud. Entsüklopeedia kohaselt ostsid kaupmehed teravilja tootmispiirkondadest ja toimetasid selle laevadega linna "jahu kapanisse". Kui mõtleme teraviljaga laevadele, mis Haliči kaldal dokki tulid, on selge, miks see nimi just sellel kaldal jäi. Haliči vastas asusid laevatehas ja sõjaväeüksused.

Galata nimi on Istanbuli kõige vaieldavamate nimede seas. TDV islami entsüklopeedia esitab kaks versiooni. Ühe versiooni järgi pärineb nimi sõnast "galaktos", mis tähendab "piima", kuna selle ümbruses asusid karamajad. Teise versiooni järgi on see pärit itaalia sõnast "calata", mis tähendab "trepikoda". Entsüklopeedia ise on selge: sõna päritolu ei ole täpselt teada. Bütsantsi ajal kutsuti seda piirkonda "Pera", mis tähendas "vastas". See nimi elab tänapäevani edasi, näiteks muuseumi Pera nimes. Kasımpaşa nimi on pärit Kanuni Sultaan Suleymani ministri Güzelce Kasım Paşa nimest. Vikipedias toodud teabe kohaselt määrati talle see piirkond elamiseks ja Kasım Paşa arendas seda piirkonda, ehitades mošee, madrasse ja muid hooneid. Şehir Hatları sadamate ajalugu seostab Kasımpašat Kanuni ajaga, mil minister Kasım Paşa tegi siin rekonstrueerimistöid, ehitas mošeed ja purskkaeve ning märgib, et see piirkond oli pikka aega meremeeste ja laevatehase töötajate elukoht. Tophane nimi on täiesti funktsionaalne. Türgi keeles "top" ja persia keeles "hane" tähendavad koos "tophane", mis tähendab "koht, kus valatakse kanuone" ja "relvade hoiukoht". TDV islami entsüklopeedia kohaselt oli see piirkond, mis asus enne vallutust Genovi müüri välispool, rohelise ja aedadega, ja kohe pärast vallutust ehitati sinna kanuonivalmistamise töökoda ning suurtükiväe ja mörside väeosade kasarmud. Kanuni käsul lammutati need hooned ja ehitati suuremad. Tophane-i Amire'i hoone on täna kasutusel kultuuri- ja kunstikeskusena. Vahetus läheduses asuv suur Tophane purskkaev eh Dolmabahçe piirkonna arendamine algas I. Ahmedi käsul, pärast kaptenderya Halil Paša ettepanekul, jätkus II. Osmani ajal ja lisati keisri aedade hulka. Tänapäevane Dolmabahçe palee ehitati selle piirkonna kohale sultan Abdülmecidi valitsusajal. Beşiktaş on üks piirkondi, kus on kõige rohkem erinevaid ajalooalguse lugusid. Selle ranniku kohta, mida antiikajal ja Bütsantsi ajal tuntakse selliste nimedega nagu Iasonion, Sergion, Daphne ja Diplokion, toob TDV islami entsüklopeedia esile kaks versiooni. Ühe versiooni kohaselt püstitas Barbaros Hayreddin Paša siia viis kiviposti, et laevu kinnitada. Teise versiooni kohaselt pärineb nimi kivist, mis meenutab inimesekujulist voodit, või vanadest sütendest, mis olid paigutatud Barbarose mausoleumi juurde. Mõlemad on legendid ja ühtegi kindlat dokumenti, mis ühte või teist kinnitaks, ei ole. Ortaköy nimi peegeldab selle asukohta. Piirkond, mis asub Bešiktashi ja Kuruçešme vahel, jõe orus, on entsüklopeedia kohaselt alates Kanuni valitsusajast kiiresti arenenud ja oma nimegi omandanud.

Kuruçešme nimi pärineb siia ehitatud pursikilt. Tezkireci Osman Efendi poolt ehitatud mošee kõrval asuv pursik oli kuiv ja seetõttu tuntakse piirkonda kuiva pursikuna. Oluline on see, et pursik taastati Köprülüzade Fazıl Ahmed Paša õe poolt ja 1682. aastal taasavaldati, kuid nimi ei muutunud. Paigaldatud nimi võib kanda oma tähendust, isegi kui algne põhjus sellele kaotab oma tähtsuse. Arnavutköy nimi pärineb selle esimeselt elanikelt. TDV islami entsüklopeedia ütleb, et küla ulatub Kuruçešmest kuni Akıntıburnuni. Bebek nimi on seotud ühe inimesega. Bütsantsi ajal oli siin trepid, mis hõlbustasid tõusmist rannikult mägedele, seetõttu kutsuti seda Helai või Echele. Tänapäevane nimi pärineb sõdurist, keda Fatih siia määras ja kelle hüüdnimi oli "Bebek". Rumelihisarı nimi pärineb Fatihi 1452. aastal ehitatud kindlusest. Varem tuntakse seda Hermaionina või "punase koerana" (Pyrrhias Kyon), kuna selle lainetel oli koerte haukamist meenutav müra. Veidi edasi asuv Baltalimanı kannab kaptenderya Baltaoğlu Süleyman Bey nime, kes siia Haliçi kaudu toodud laevad Istanbuli vallutuse ajal paigaldas. Emirgani nimi ulatub Iraanist pärit ülemaani. 16. sajandil tuntakse seda Feridun Bey Bahçesi nime all. Tänapäevane nimi pärineb Revan kindluse Selim korraldas siin pidusid ja käskis sellel alal, mis tol ajal koosnes kalurite majadest, linna rajada. III. Selim andis konfiskeeritud rannahoone Prantsuse saatkonnale suvehoonena; hiljem lisandusid sinna ka teiste riikide saatkondade suvehooned. Arvatakse, et Kefeliköy nime on tuletatud Kümrilt siia kolinud asukatest, kuid see on vaid "võimalik" hüpotees. Büyükdere sai nime jõest, mis voolab siia sügavasse lahte. Varem asus siin ohvrialtar, mistõttu kutsuti seda rannikut Saroni laheks. Sarıyeri kohta on kaks selgitust, millest üks on teist veenvam. Rahva seas räägitakse, et nimi pärineb siia maetud Sarı Babast. Türgi Vaimulikkude Entsüklopeedia peab tõenäolisemaks, et nimi on seotud lähedal asuva vaskikaevandusega, mis tegi pinnast kollase. Vanades tekstides esineb nimi "Sarıyar" ja siin asub jäetud vaskikaevandus, mis toetab seda arvamust. Şehir Hatları sadamate ajalugu jagab samat selgitust.

Anadoolu ranniku sadamate külad:

Üsküdarist põhja poole liikudes on esimene peatus Kuzguncuk. Piirkonna nimi pärineb Fatihi ajast siia asunud vaimulikult, Kuzgun Babalt. Järgnev Beylerbeyi kandis osmanide ajal nime İstavroz Bahçesi. Praegune nimi pärineb III. Muradi ajast, kui siia ehitati rannikuäärne palee, mis asus samas kohas, kus varem oli beylerbeyi Mehmed Paša palee. Paleele antud nimi "Beylerbeyi" levis aja jooksul kogu piirkonnale. Tänapäeval külastatav Beylerbeyi palee on 1865. aastal sultan Abdülazizi poolt valgest marmorist ümber ehitatud hoone. Çengelköyi nimi pärineb ankrute valmistamisest; räägitakse, et siin valmistati "çengel çapa" ehk "konksankrud". Küla korraldati IV. Muradi ajal ja sai kuulsaks oma kurkide poolest. Vaniköy sai nime pärast seda, kui see anti IV. Mehmedi õpetajale, Vani Mehmed Efendile. Kandilli kohta on kaks lugu. Ühe versiooni kohaselt sai piirkond nime Göksust tagasi pöörduvate sultaanide jaoks siin süüdettud lambi tõttu. Teise versiooni kohaselt, pärast IV. Muradi tagasitulekut Revani kampaanilt, sündis siinsamas ehitatud lossis Şehzade Mehmed ja selle auks süüdati seitse ööd lambid. Entsüklopeedia märgib, et 16. sajandi keskpaigas asus siin "bahçe-i kandil" ehk "lambiaed" ja et mäel on alati olnud tuletorn, mis kinnitab, et piirkonda on selle nimega juba ammu tuntud. Seega Tänasese nime kohta toob TDV islami entsüklopeedia esile kaks versiooni: kas sõna "bey" on ühendatud sõnaga "koz", mis tähendab "pähkel", või sõnaga "kos", mis tähendab "küla". Şehir Hatları (linnaliinide) ajalugu märgib, et piirkonda on mõnedes allikates nimetatud Beyköyks ja teistes Beyceviziks. Marmara mere ranniku muutuvad nimed.

Bakırköyi nimi pärineb mitte vaskimaardlast, vaid Vabariigi nimede korraldusest. Bütsantsi ajastul oli see piirkond Hebdomon, mis oli sõjaline ja poliitiline keskus. See nimi, mis tähendab kreeka keeles "seitsmes", pärines asukoha kaugusest Konstantinoopoli miiliaugust (Milion) – seitse Rooma miili. Bakırköyi omavalitsuse ajaloo järgi sai piirkond aja jooksul nimesid Jeptimun, Makrohori ja Makriköy; Makrohori tähendab kreeka keeles "pikk küla". 1925. aastal, kui muudeti kõik mittetürklased nimed, pandi sellele kohale tänapäevane nimi Bakırköy. Vahetult läänes asuvat Yeşilköyd nenditi 1920. aastate keskpaigani Ayastefanosena. See nimi pärines kreeka keeles pühaku Stefanose nimest ja, nagu Wikipedias märgitud, esines see juba 11. sajandi alguses Bütsantsi ajaloolase Mihail Psellose teostes. Vabariigi algusaegadel, kui piirkondade nimesid muudeti, sai sellest piirkonnast nime Yeşilköy. On kuulujutt, et see nimi pärines romaanikirjanik Halit Ziya Uşaklıgili, kes elas sel ajal selles piirkonnas, ja ta soovitas seda nime, sest oli piirkonna rohelusest vaimustunud. See on kena lugu, kuid pidage seda pigem jutuna kui kindla faktina.

Piirkondade nimede avastamine:
Piirkondade nimede lugemiseks on parim viis sõita Bosporuse praamiga. Şehir Hatları ajaloo kohaselt ehitas Şirket-i Hayriye alates 1951. aastast sadamaid Rumeli rannikul: Beşiktaş, Ortaköy, Kuruçeşme, Arnavutköy, Bebek, Rumelihisarı, Baltalimanı, Emirgan, İstinye, Yeniköy, Tarabya, Büyükdere ja Sarıyer ning Anadoluse rannikul: Hisar, Kanlıca ja Beykoz. Mõned neist sadamatest on suletud, teised võtavad praegu veel reisijaid. Millisele sadamale peatutakse, sõltub marsruudist ja aastaajast; praegused sõiduplaanid on saadaval Şehir Hatları veebisaidil ning sadamate nimesild on parem lugeda koos selles artiklis olevate lugudega. Kui teil on päev aega, ühendage praamiga jalutuskäik. Kui jalutate hommikul Kuruçeşmest Arnavutköysse ja Bebekini, Unkapanist teekond, mis kulgeb Haliçi kaldal, Feneri ja Balati suunas, võimaldab ühes jalutuskäigus avastada nii Bütsantsi kui ka Ottomani impeeriumi ajast pärit nimed. Oluline on olla ettevaatlik rahvaetümoloogia suhtes.

Nimedega seotud kõige levinum viga on uskuda, et kena kõlaga selgitus on tõsi. Näiteks Üsküdari kohta öeldakse "vana kitsas", Beşikaşi kohta "Barbarose viis kivi", Kandilli kohta "süttitatud küünlad" ja Yeşilköyi kohta on esitatud romaanikirjaniku soovitus. Mõned neist võivad olla tõed, teised võivad olla hiljem nime kõla põhjal tekkinud. Seetõttu kasutavad sellised allikad nagu TDV Islamientseklopedija sageli väljendeid nagu "ütlesid", "on tõenäoline" või "ei ole täpselt selgunud". Selleks, et mõista, kui usaldusväärne selgitus on, võite vaadata kolmele järgnevale:

  • Nime vana kirjutamine. See, et Sarıyer on vanades tekstides kirjutatud "Sarıyar", toetab seletust, et nimi on seotud kollase pinnasega.
  • Selgituse alus. Dekreet, väärikate registri kirje või kaasaegne tunnistus on usaldusväärsem kui hiljem jutustatud lugu.
  • Jäljed teistes keeltes. Villehardouini "Escutaire" kirjutamine toetab arvamust, et Üsküdar pärineb sõnast "Skutarion".

Nende väikeste vihjete abil, kui järgmine teejuhtplaat silmadesse langeb, hakkate ka ise nime taga peituvate sajandite lugemisele. See võib olla Istanbulit avastamise kõige odavam ja püsivam viis: lugeda iga linnaosa nime nagu lühike märk, mille on jätnud seal elanud inimesed.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar