Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Hadrianopolis, antiiklinn, mis asub Eskipazari lähedal ja kus asusid Rooma sõjaväebaasid.

Eskipazarist linna teekond Hadrianopolisse jõudmiseks suunduge Karabükis asuvasse Eskipazari piirkonda.

Radar TürkiyeRadar Türkiye6 Kasım 20266
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Hadrianopolis, antiiklinn, mis asub Eskipazari lähedal ja kus asusid Rooma sõjaväebaasid.

Eskipazarist linna juurest teele asumine

Hadrianopolisse jõudmiseks suunduge Karabük provintsi Eskipazar linna. Kultuuriministeeriumi kultuuriportaali kohaselt asub muinaslinn umbes 3 kilomeetri kaugusel linna keskusest, Viranşeheri nime kandval alal ja selle ümbruses. Ametlik aadress on Budaklar küla, ja muistsed varemed on eriti kontsentreeritud Budaklar küla Hacı Ahmetler linnaosas. Linna piirid ei piirdu ühe küla küljega: räägitakse laialtulatusest alast, mis hõlmab Budaklar, Büyükyaylalar, Çaylı ja Beytarla külasid. Seetõttu ei tohiks Hadrianopolist mõelda kui ühte piiratud alasse, mida ümbritsevad müürid. Pigem on tegemist alaga, mis on laiali paisatud mägedele, põldudele ja külateedele. Portaalis märgiti ka, et klassikalise ajastu jooksul oli selle piirkonna sotsiaalne ja majanduslik struktuur, kultuurilugu ja arheoloogia suhtes tehtud uuringuid vähe, mistõttu linn on vähe tuntud. See tähendab, et see koht on mõeldud eelkõige teadlastele ja uudishimulikele reisijatele, mitte rahvahulkadele. See tekst viib teid läbi linna erinevate kihtide, kaevamiste leidude ja lõpuks toob välja olulised punktid, mida enne külastust silmas pidada.

Linna kihid

See lause selgitab, et linn ei koosne ühest ajastupõhise ehitise kompleksi, vaid mitmest üksteise peale ladestunud asulate kihist. Kultuuriportaali andmetel on linna Rooma-aegsete arhitektuurivaremete arv väike, kuid varasemate Bütsantsi-aegsete varemete arv on suur. Portaalis märgiti, et Rooma-aegsete varemete keskuses on kivisse raiutud nišš, mis on arhitektuuriline element, mida nimetatakse "aedicula". Samal leheküljel rõhutatakse, et linnas on mitmeid keskusi, mis kinnitab laialtulatuslikku asustusmustrit.

Linna asutamise kohta tuleks olla ettevaatlik. Mõned allikad väidavad, et linn asutati Rooma-ajal, neljandas sajandil. Samas on kaevamiste tulemustena leitud Rooma münt, mis pärineb teisest sajandist. Kui võtta arvesse mõlemaid andmeid, on õigem öelda, et piirkond on olnud asustatud pikka aega, mitte ainult ühe aasta jooksul. Selles tekstis keskendume seetõttu pigem asustamise perioodidele, mitte asutamisele.

Rooma garnison ja lõuna-necropool

Üks kaevamiste olulisemaid tulemusi saadi lõuna-necropoolist. Necropool on muinaslinnade välispiiril asuv matmisala. Hadrianopolises on see ala kivist matmiskivide moodustatud. Kaevamiste juhataja Ersin Çelikbaş See hinnang on väljakaevamiste rühma arvamus; väljakavetud alal leiti aga konkreetseid leidusid, nagu hauad, mündid ja ehted. Kezios jõgi

Üksik müntki on külastuse väärt. Rühma sõnul kujutab Rooma ajast pärit mündil Hadrianopolise nime kandev kohanimi, selle kõrval jõejumala kujutis ja allosas sõna "Kezios". Çelikbaş väidab, et see kiri näitab, et Eskipazari jõe nimi oli antiikajal Kezios, ja rõhutab, et see teave ei ole varem avaldatud. Seega sai teada, et tänapäeval linna läbiva jõe nimi oli kaks tuhat aastat tagasi, tänu hauast leitud väikese mündi abil. Mündi leidmine hauale viitab, et Rooma impeeriumi ajal järgitati ka selles linnas matmisreegleid. See on hea lähtepunkt linna suhte veega mõistmiseks. Jõgi on loomulik piir, mida tuleks meeles pidada, kui uuritakse asula põllumajanduslikku tootlikkust ja selliste hoonete nagu tsisternide ja vannide seotust veega. Jõe oru ja nõlvade jälgimine võib aidata mõista, miks linn on nii hajus planeeringuga. Vannid, tsisternid ja linna müürid

Karabüki ülikooli 7. veebruari 2025 aasta uudis loetleb seni väljakaevamiste käigus leitud ehitised: kaks vanni, kaitsehoone, monoliitsed hauad, villa, siselinna kindlus, nekropoli alad, veetsisternid, laohoonete, maa-aluse kivist asula ja linna müürid. Samas loendis mainitakse ka kahte kirikuehitist; me käsitleme neid ainult arhitektuuriliste plaanide ja jäänuste näol. 2024. aasta uudis lisab sellele teatri ja kaar- või kuppelkonstruktsiooni. See loetelu näitab, et Hadrianopolis ei olnud ainult väike küla, vaid linn, mis koosnes kaitse-, vee-, lao- ja igapäevaeluga seotud ehitistest. Kultuuriportaal toob eraldi esile ühe neist: tsisterni jäänused on tänaseni säilinud oma kividel. Tsistern on suletud mahuti, mis hoiab vihmavett ja allikavett; selle kividel olev katusekonstruktsioon kaitseb vett päikesevalguse ja saastumise eest. Kui näete tsisterni, mille kivid on säilinud, saate otse lugeda, kuidas linn oma veevajadusi rahuldas. Müürid ja siselinna kindlus on võtmeelemendid, et mõista, kuidas asula ennast kaitses ja kuidas see kõrgemalt ümbrust kontrollis. Mosaiikid ja igapäevaeluga seotud leitud esemed

Hadrianopolise kuulsus põhineb selle mosaiikidel. Väljakaevamiste rühm ütleb, et linn on tuntud kui "Musta mere Zeugma", kuna hoonete põrandatel on palju mosaiike, mis kujutavad Väikesed kiviosadest moodustatud komposiitide puhul võib tähele panna värvitoonide muutusi, lindude ja neljajalgsete loomade siluette ning puuviljaornamentidega piire. Üks olulisemaid leide, mis kõige paremini peegeldab igapäevaelu, on 2024. aasta kaevamistest leitud viienda sajandi pronksfilter. Tercioglu sõnul kasutati umbes 9,2 sentimeetri pikkust koonilist filterit jookide filtreerimiseks. Sellel olev kandevõll viitab sellele, et eset puhastati ja hoiti, et seda korduvalt kasutada. Ekspertide arvates kinnitati filter taimsetest materjalidest, nagu pilliroog, valmistatud torude otsa. Uuringud näitavad, et viienda sajandi jooksul oli põllumajandusproduktsiooni hoog. Kasvatati selliseid puuvilju nagu granaatõunad, õunad ja viinamarjad, samuti teravilju nagu nisu ja oder.

**Taaskasutatud plokid ja piirkonna kivimälu**

Hadrianopolis ei eksisteeri ainult kaevamisaladel. Kultuuriportaal kirjutab, et linna Rooma ja Bütsantsi ajastute arhitektuurilised osad on kasutatud taaskasutatavate materjalidena piirkonna erinevates kohtades. Taaskasutus tähendab vana ehitusest eemaldatud kivide kasutamist uues ehitises. Sellised osad nagu sambad, saagitud kivipõhjad või profiilidega osad võivad olla integreeritud küla müüridesse, pursikatesse ja hoonete alustele. Portaali sõnul on oluline tuvastada, kaardistada, dokumenteerida ja kaitsta neid materjale. See paneb teie jalutuskäigule uue perspektiivi: Eskipazari müüri sees olev töödeldud kivi võib olla osa linna kadunud mälust. Muidugi on sellise asja kohapeal tuvastamine ekspertide töö. Teie ülesanne on vaadata plokke, ilma neid puudutamata, teisaldamata või tükke kogumata. Mõned kivid on endiselt kohapeal, teised on integreeritud teistesse ehitistesse; mõlemad vajavad kaitset. Kui te fotograafiate teete, märkige asukoht ja teatage sellest asutustele – see on parim viis, kuidas te saate kaasa aidata selle dokumenteerimisprotsessi.

**Enne külastust**

Kaevamisala külastamine ei ole sama, mis muuseumi külastamine. Karabüki ülikooli 2026. aasta juuni kuus avaldatud teade näitab, et kaevamis- ja kaitsetööd on käimas. Mõningad alad on kaitse eesmärgil suletud ja külastuskorraldus võib sõltuvalt kaevamiste hooajast muutuda. Seepärast usaldage ainult uusimat ametlikku teavet sissepääsu tingimuste, külastuspäevade ja -aegade kohta; konsulteerige Karabüki ülikooliga ja Eskipazari omavalitsusega. Külastuseks on Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar