Linn, mis on valdkirsside poolt kujundatud.

Giresuni mõistmiseks tuleb kõigepealt vaadata selle mäekülgede suunas. Iga mäekalda, mis tõuseb mere pinnast, on kaetud kreegi aedadega, ja see pole juhus; linna arhitektuur, kaubandus ja ajakava on kõik seotud selle ühe toote tootmisega.

Kreegid on Giresunis kasvanud sajandeid, kuid tõeline muutus toimus 19. sajandi alguses, kui kaubandus kasvas. Sadamast Euroopasse suunduvate kaupade tulud jõudsid tagasi linna, ja täna nähtavad Zeytinlik Mahallesi kivimajad seda ajastut. Rumeeniate ja türklaste kaupmeeste perekondade majad, nende välisilme ja sisearhitektuur, peegeldavad tolleaegset rikkust. Kui te kõnnite selle linnaosa kitsastel tänavatel, siis teete tegelikult läbi ühe toote majandusliku ajaloo.

Ka kalender on kohandatud kreegi kasvatamisele. August on saakide aeg, ja sel ajal on mäekülgedel palju tegevust; saakimine toimub endiselt suuresti käsitsi, ja hooajalised töölised tulevad piirkonda. Kogutud kreegid kuivatatakse kõigepealt aedades, seejärel majade ees olevatel betoonpindadel. Kreegid, mis on maanteelt välja pandud, on Giresuni kõige tüüpilisem vaade augustis ja septembris.

Eneselegi on see toode mitmekesine. Giresuni "põhjakasvulised" kreegid on geograafiliselt kaitstud ja kuuluvad eraldi kategooriasse oma rasvasisalduse ja aromaatse maitse tõttu; neid kasutatakse eriti šokoladitööstuses. Kui te ostate neid tootjate kauplustest, siis on oluline küsida, millist sorti te ostate.

See toode on kohalikele ka oluline osa köögis. Kreegipasta, kreegiküpsised ja kreegimahl on kohalike kaupluste põhitooted. Kuid siin ei ole kreegid lihtsalt kingitus, vaid elatusvahend; seega on parim viis neid tundma õppida, kui te läbite aia äärest.

Külastades: Kui te augustis külastate, näete saaki, kuid maanteedel on palju traktoreid. Sellised siseorgud nagu Yağlıdere näitavad kõige selgemalt, kuidas aedad mäekülgedele on terrassidena rajatud. Giresuni muuseumis on näha dokumente kreegitootmise kohta; sealt alustamine on hea viis linna tundma õppida.