Büklükale väljakaevamised ja Kızılırmak jõe lähedal asuv Hattusa linn.
Ankarast Kaman suunas liikudes jõuab teekond lähedale Kızılırmak jõele, mille kaldal tõuseb üles kivine mägi. Büklükale on selle mäe ja selle ümber asuva asula nimi.
Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Ankarast Kamanile suunas liikudes läheneb teekond Kızılırmakile, mille kaldal tõuseb kivine mägi. Büklükale on selle kivimäe ja selle ümbruses asuva asula nimi. Alad asub Kırıkkale provintsi Karakeçili ringkonnas, Köprüköy lähedal. Kultuuriportaali inventuurikirje loetleb selle mälestiseks. Meie Büklükalet käsitlev lehekülg tutvustab seda piirkonda üldiselt. See tekst käsitleb aga teist küsimust: Miks sellele kivimägile rajati pikaajaline arheoloogiline väljakaevamine, mida teadlased esmalt nägid ja milliseid teadmisi kaevamiste edenedes saadakse? Jõeületuse tähendus
Jaapani Aasia Arheoloogia Instituudi (JIAA) lehekülg, mis juhib väljakaevamisi, kirjeldab täpselt selle asukohta. See teekond, mis kulgeb Ankarast Kamanile, ületab siin Kızılırmaki. Instituudi andmetel on see koht väga ammutest aegadest tähtis transpordisõlm ja Büklükale kontrollis seda sõlme. Samal leheküljel on märgitud, et piirkond asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Ankarast. Kultuuriportaal paigutab selle aga umbes 50 kilomeetri kaugusele Kamanis asuvast instituutist. Türgi pikima jõe ületamine nõudis ka muinasajal turvalise koha leidmist. Kivimägi, mis vaatab jõeületusele, on loomulik vaatluskohus, mis võimaldab nii üleviiku jälgida kui ka ümbrust kaitsta. Büklükalet mõistmiseks on kõige parem kõigepealt kujutada endale seda maastikku. Jõgi, kivine mägi ja selle jalamil asuv asula on loo kolm peamist elementi. Pinnauuringud aastate jooksul
Arheoloogilised uuringud Kırıkkale provintsis algasid jaapani teadlaste tööga. Kırıkkale provintsi valitsuse veebilehe kohaselt leiti 1990. ja 1991. aastal läbi viidud pinnauuringute käigus, mis hõlmasid provintsi keskust, ringkonni ja külasid, kokku 21 künnist ja tasast asulakohta. Kultuuriportaali Büklükalet käsitlev kirje kirjeldab uuringute eesmärke ja loetleb pinnauuringuid, mis toimusid 1991., 2006. ja 2008. aastal. Allikates esinev väike ajaerinevus viitab sellele, et uuringud ei olnud ühekordne tegevus, vaid toimusid perioodiliselt. JIAA-i andmetel leiti 1991. ja 2006. aastal läbi viidud uuringute käigus pinnast keraamikajääke. Jõe poole suunatud kivimäe kohal oli suur arhitektuuriline jäänus ja selle jalamil asula jäljed. Leitud keraamika viitas Sachihiro Omura nime all tuntud paik, mida tavaliselt Büklükale nimega tunti, ei ole iseseisva huviobjektina vaadeldav, vaid pigem suurema piirkonna arheoloogilise mõistuki üks osa. 2008. aastal viidi läbi õhust ja pinnast tehtud uuringud.
2008. aasta tööd olid kaevetööde eelne valmistusfaas. JIAA (Japan Institute of Anatolian Archaeology) andmetel viidi läbi topograafilised, magnetilised ja pinnakogumise uuringud. Piirkonda fotografeeriti ka õhust, kasutades droone. Magnetuuringud näitasid, et kivimäe kohal asuv ala oli suurte alusplaatidega ehitise kohal. Topograafilised mõõtmised paljastasid, et asula jõele vaatavas osas oli kivist müür, mis oli üle kahe meetri kõrgune. Mäelt kogutud keraamikafragmentide seas oli palju esemeid, mis sarnanesid Raudaja põlve lõpus valmistatud hallide anumitega, ning palju esemeid Heti impeeriumi ajast. JIAA arvas, et Heti ajast pärit suure ehitise kohal oli õhuke Raudaja põlve asula kiht. Lühike fragment, mis oli kaunistatud lindude motiividega ja mis oli omane Lüdia pealinna Sardise, toetas seda Raudaja põlve ajastamist. Arvati, et kivimäge ümbritsev linn oli ühekihiline Heti impeeriumi ajast pärit linn, mille läbimõõt oli umbes 500 meetrit. 2009. aasta kaevetööd ja kolm kihti
Kultuuriportaali andmetel alustati 2009. aastal Büklükale nime kandva piirkonna kaevetöid. Selle aasta eesmärgid olid neli: uurida kivimäe tipus asuva kindluse stratigraafiat, määrata magnetuuringute abil alumise linna piirid, täiendada eelmisel aastal osaliselt valminud topograafilise kaardi lääneosa ja katta kaevualad katusega. Mäe kõrgeimast punktist avati kaks uut kaevet, et mõista, millise arhitektuuriga seotud oli pinnale ilmnenud suur kivimüür. Kaevetööde tulemusena eristati kolm kultuurikihti. Ülemine kiht pärines Ottomani ajast, keskkiht Raudajast (ligikaudu 1. aastatuhandel eKr) ja alumine kiht Heti impeeriumi ajast (ligikaudu 2. aastatuhandel eKr). Portaali kohaselt nimetati alumist kihti ka hilispronksiajaks. Eelnevatel uuringutel põhinev Heti linna hüpotees kinnitati selle kaevetööga. Alumises kihis leiti põlenud arhitektuurilisi jäänuseid. Allikas rõhutab, et sel ajal ei olnud võimalik kindlaks teha, millist funktsiooni see arhitektuur täitis. Arvati, et mäge ümbritsev ja umbes 7 meetri kõrgune kivimüür oli ehitatud kind Allikad viitavad, et piirkonnas on ka muid jälgi. Portaalides kirjeldatakse, et Köprüköy läheduses asuvad hittide ajast pärit müürivõlud, früügiate ajast pärit jäänused, rooma-aegne haud ja iidne tee.
Büklükale ei ole muuseum, vaid aktiivne või hiljuti lõpetatud arheoloogiline väljakaevamine. Külastustingimusi ametlikel veebilehtedel ei ole. Seetõttu soovitan enne külastust Kırıkkale kultuuri- ja turismiametiga ühendust võtta, et teada saada kaevamiste ajakava ja külastusvõimalused. On ebaõige eeldada, et alale saab alati pääseda. Arheoloogilised väljapaigad nõuavad sageli kaugemalt vaatlemist, eriti kivimite ja ümbritsevate nõlvade puhul. Maastiku uurimine võib aidata mõista kivimite jooni ja nõlvade struktuuri. Läheduses asub ka Çeşnigir sild. Büklükale ja silla ühine külastamine on mõistlik, et mõista sama piirkonna ajalugu erinevatel ajastutel. Seetõttu on meie "Kızılırmakist Keskinini ühe päevaga" rutiini esimene peatus Büklükale.
Praktilised näpunäited:
Enne külastust küsige kultuuri- ja turismiametist kaevamiste ajakava ja külastustingimusi. Kuna ala on avatud, kandke mugavaid jalatseid, mütsi ja võtke kaasa vett. Kaevamiste kohad, avangud ja jäänused on tundlikud alad, mida tuleb kaitsta. Ärge ületage piiratud alasid, ärge puudutage kive ega keraamikajääke, ärge teisaldage midagi. Parim valgus fotode tegemiseks on hommikul ja pärastlõunal, kui kivimid näevad pehmed välja. Päikese suund ja jõe asend võivad hooajast olenevalt muutuda. Büklükale'i lugu pole veel täielikult avastatud. Kolm kihti, müürivõlud, tulekahju jäljed ja arhitektuurilised elemendid, mille funktsioon on veel selgitamata, näitavad, et kaevamised on veel käimas. Seetõttu on kõige parem vaadata seda mitte kui valmis konstruktsiooni, vaid kui jätkuvat uurimistööd.
Allikad:
- Kültuur Portaal, Büklükale, https://www.kulturportali.gov.tr/turkiye/kirikkale/kulturenvanteri/buklukale
- Jaapani Aasia Arheoloogia Instituut, Büklükale'i kaevamiste leht, https://old.jiaa-kaman.org/en/excavation_buklukale.html
- Kırıkkale kultuuri- ja turismiamet, Büklükale'i arheoloogiline paik ja päästekavamine, https://kirikkale.ktb.gov.tr/TR-219704/buklukale-oren-yeri-ve-kurt
Kommentaarid
Kirjuta esimene kommentaar
