Bosporuse kaks kallast: kindlused ja veemõisad

Bosporuse kitsaim koht

Rumeli Hisarı ja Anadolu Hisarı vaheline lõik on üks Bosporuse kitsamaid kohti. See geograafiline tõsiasi määras otseselt piirkonna ajaloo: kes valitses mõlemat kallast, sai kontrollida iga väina läbivat laeva.

Anadolu Hisarı

See on kahest rajatisest vanem. See ehitati 1394. aastal Bayezid I valitsemisajal kohta, kus Göksu oja suubub Bosporusse. Mõõtmetelt tagasihoidlik, kuid strateegiliselt tugeva asukohaga rajatis. Tänapäeval on selle ümbrus rahulik rannakvartal; paatide, teemajade ja puumajadega on see vastaskaldast palju vaiksem.

Rumeli Hisarı

Selle lasi 1452. aastal piiramiseks valmistudes ehitada Mehmed II. Kõige muljetavaldavam on ehitusaeg: kindlus valmis vaid mõne kuuga. Kolme suure torni ja nendevaheliste müüridega, koos vastaskalda kindlusega, võttis see Bosporuse täieliku kontrolli alla; Bütsantsi kaudu Musta mere saabuv abi lõigati ära.

Sisemust saab tänapäeval külastada. Müüridel kulgevatelt radadelt avaneb üks Bosporuse avaramaid vaateid. Trepid on järsud ja kohati käsipuudeta; väikeste lastega peredel oleks parem ülemiste tornide radu vältida.

Yalıd

Kahe kindluse vaheline rannajoon on täis Osmanite ajast pärit yalı-maju. Yalı on otse mere äärde, sageli vee kohale ulatuvana ehitatud puidust elamutüüp. Iseloomulikud elemendid on erkerid, laiad räästad ja paadikuurid.

Enamik yalı-maju on eraomandis ja nende sisemust külastada ei saa. Seetõttu on parim viis piirkonnaga tutvumiseks sõita Bosporuse praamiga: põhja poole minnes jääb Rumeli vasakule, tagasiteel Anatoolia kallas paremale. Päikeseloojangu lähedastel väljumistel langeb puitfassaadidele kõige soojem valgus.

Kindluste külastusajad muutuvad vastavalt aastaajale; talvel suletakse varem. Kontrollige enne minekut ajakohaseid kellaaegu.