Batman ja nafta: kuidas linn Raman mäe lähedal tekkis.

Batmanisse külastaja tunneb linna sageli ühe nimega, kuid selle nime taga peitub lühike ajalugu. Tänapäeval on Batman, mis on Kagu-Anadoolia suur linn ja mille elanike arv ületab pool miljonit, olnud Vabariigi algusaastatel Dicle jõe põhjaosas asuval tasandikul väike küla. Linna kasvule aitas kaasa naaberpiirkondadest, sealhulgas Raman mäest, pärit nafta. Selles artiklis kirjeldatakse seda muutumist samm-sammult, tuginedes provintsi kultuuri- ja turismiministeeriumi, Batmani omavalitsuse ja Batmani ülikooli ajaloolaste töödele, ning pakutakse välja, kuidas seda lugu linna külastades jälgida.

Kolme veekogu vahel asuv tasandik

Batmani keskuse asukoht on Batman tasandik, mis asub Dicle jõe ja selle kahe suure haru, Batmani ja Garzani jõgede vahel. Provintsi kultuuri- ja turismiministeerium märgib, et tasandik on ümbritsetud Raman, Garzan ja Aydınlık mägedega ning linna keskuse kõrgus merepinnast on 560 meetrit. Samas allikas rõhutab, et nime "Batman" on kasutatud keskajast saadik koos jõega ning reisijate, nagu Evliya Çelebi, märkmetes mainitakse asulateid, mis asuvad Batmani jõe kaldal. Arheoloogilised väljakaevamised Kozluki lähedal asuval Hallan Çemi künkraal näitavad, et asustus selles piirkonnas on väga vana; ministeerium viitab sellele, et seal on leitud tõendeid kuni kümne tuhande aasta taguse ajastu kohta. Batmani omavalitsuse ajaloolase andmetel oli tänapäeva linna keskuse asukoht Vabariigi algusaastatel Siirti maakonna Beşiri piirkonna juurde kuuluv, umbes kakskümmend majapidamist loevad Iluh küla. Batmani ülikooli teadlase Fahri Özteke artikkel, mis käsitleb linna kasvu nafta avastamisega seoses, kirjutab, et 1926., 1927. ja 1935. aastal põhjustasid Batmani jõe üleujutused suuri üleujutusi ning lähedal asuv endine piirkondade keskus hävis. Seega oli Iluh enne nafta avastamist tavaline tasandiku küla, kus elati põllumajandusest ja karjakasvatuse vahendusel ning kus elanikke muretsesid üleujutused.

Raman-1 ja Raman-8: kaks olulist verstaposti

Batmani naftaajaloos mainitakse sageli kahte puuraugu nime, ja nende erinevuste tundmine aitab lugu õigesti mõista. Provintsi kultuuri- ja turismiministeeriumi naftaleheküljel kirjutatakse, et naftaotsingud Türgis algasid 1933. aastal, esimene naftavare oli avastatud 1940. aastal Raman-1 puuraugus, kuid Özteke's artikkelis mainitakse, et naftaleiti tehti 1048 meetri sügavusel Ramanis ja et otsinguid juhtis 1935. aastal asutatud Geoloogilise Uuringute ja Kaevanduste Instituut. Nafta leiti, kuid selle töötlemine oli eraldi probleem. Idemi andmetel töötleti kaevandatud naftat esmalt väikses rafineerimistehases, mis asutati Meymuniye väinas, seejärel Batmani katsetusrafineerimistehases. Özteke kirjutab, et Meymuniye esimese tehase jaoks demonteeriti Istanbulis seisnud vana destilleerimistehas ja viidi see Ramanisse. Sama artikli kohaselt avati rongijaama lähedusse katsetusrafineerimistehas 1948. aasta lõpus ning ehitati umbes 25 kilomeetri pikkune asfalttee, et transportida toornaftat Ramanist. Idem rõhutab, et selle tee ehitamisel ja vee toomisel Dicle jõest naftalaagrisse osales kohalik elanikkond, mis avas põllumajandusega tegelevatele perekondadele uue sissetulekuallika. Samal ajal jõudis ka raudtee linnani. Maakonna kultuuri- ja turismiministeerium kirjutab, et raudtee, mis ühendas Haydarpašat ja Kurtalani, jõudis 1944. aastal Batmani kesklinna. Kui naftalaager, jaam ja rafineerimistehas olid üksteisele lähedal, sai Iluhist piirkonna elavam koht. Idem märgib, et 1940. aastate alguses oli Iluh vaid 409 elanikuga küla, mis muutus viiekümnes aastas linnaks. 1954. aastal võeti vastu naftaseadus, millega loodi Türgi Nafta Amet (Türkiye Petrolleri Anonim Ortaklığı) ja mis võttis üle Geoloogilise Uuringute ja Kaevanduste Instituudi tegevuse Batmanis; maakonna juhataja lehekülg räägib sellest ajastust. Özteke kohaselt valmis kaasaegse rafineerimistehase ehitus 1955. aasta suve alguses ja tehase tootmine alustati täielikult 1956. aastal. Tehase ümber tekkinud ja kohalikus keeles "site" nime kandev asula moodustas linna vanast kesklinnast erineva atmosfääri. Maakonna juhataja linna keskosa kirjeldav tekst loetleb rafineerimistehase ja piirkondliku juhtkonna asukohad endiselt linnaosadena. Külast linnaks – pool sajandi hüpe.

Naftaga kaasnenud tööd tõid linna palju inimesi väljastpoolt. Batmani omavalitsuse ajalugu ütleb, et 1955. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv 4713 ja samal aastal loodi omavalitsus. Asula sai nime lähedal voolava jõe järgi – Batman – ja 1957. aastal sai sellest maakonna keskus. 16. mai 19 Özteke'i sõnul avati 4. jaanuaril 1967 Batmani ja Vahemere rannikul asuva Dörtyoli vahel umbes viiesaja kilomeetri pikkune toornafta torujuhe ning Ramani nafta hakati tankeritega teistesse rafineerimistehastesse transportima. Samas artiklis märgiti, et Batmani maakonna valitsuse andmetel kasutatakse praegu linnas töödeldud suurema osa toornaftast asfaltitootmises. Mis täna aladelt selgub

Raman mägi on endiselt aktiivne naftaväljend. 2020. aasta andmetel, mis on avaldatud maakonna kultuuri- ja turismiministeeriumi lehel, oli Batmani linnas 20 aktiivset naftavälja ja 723 naftapuhanguid; nende puhangute päevane tootmine oli 17 963 barrelit. Samade andmete kohaselt pärines 63,4% piirkonna naftatoodangust Batmani maakonna piiril asuvatest väljadest. Piirkonna ministeeriumile alluvad väljad asuvad lisaks Batmanile ka Diyarbakırı, Mardini, Siirti ja Şırnaki. Nafta lugu neil aladel on tegelikult palju vanem. Hasankeyfi muuseumi ametlikus tutvustuses märgitakse, et muuseumi eelajaloolise osakonna näitustel on esindatud obsidiaanist ja kvartsist tööriistad, mis leiti Dicle'i orus ja Raman mäel läbi viidud pinnauuringute käigus. Seega on inimese jäljed Raman mäel, tuhanded aastad enne naftapuhanguid. Kust seda lugu lugeda

Naftaväljad ja rafineerimistehased on tööstuskompleksid, mille kohta ei ole ametlikku teadet, et need oleksid külastajatele avatud. Ärge püüdkite pääseda naftapuhangutele, torujuhtmetele ega tehasealadetele. Enne fotode tegemist kontrollige keeluaute. Parim viis lugu tundma õppida on külastada linna ise. Özteke'i järgi on Batmanil ajalooliselt olnud kaks osa: rafineerimistehase lähedal asuv piirkond, mis loodi pärast 1955. aastat, ja vana "Iluhi" piirkond. Linna ringi liikudes on seda kahepoolsust endiselt näha; raudteejaam ja selle vastas asuv rafineerimistehas näitavad selgelt, miks esimesed investeeringud just sinna suundusid. Kultuuri- ja turismiministeerium märgib, et Raman mägi ümbritseb vana Iluhi küla lõuna poolt; seega on mägi otse linna lähedal. Kuid mäe nõlvad on kaitstud naftaväljadena, seega ärge planeerige sinna matka. Kui soovite mäge näha, jääge avalikest teedest kinni ja ärge sõitke tehasealadeni viivatele teedele. Hasankeyfi külastamine on selle loo täiendamiseks väärt. Hasankeyfi - Need, kes soovivad rohkem teada saada Batmani ajaloost, saavad vaadata Batmani Ülikooli avatud arhiivis olevates naftateemalistes uuringutes. Allikad:

• Batmani provintsi kultuuri- ja turismiministeerium, "Batman ja nafta", https://batman.ktb.gov.tr/TR-282192/batman-ve-petrol.html
• Batmani provintsi kultuuri- ja turismiministeerium, "Üldinfo", https://batman.ktb.gov.tr/TR-56575/genel-bilgiler.html
• Batmani omavalitsus, "Ajalugu", https://www.batman.bel.tr/icerik/tarihce
• Batmani Ülikooli avatud arhiiv, Tekin İdem, "Naftaotsingud Raman mäel ja majanduslikult väärtuslike naftareservide avastamine", https://earsiv.batman.edu.tr/items/f776c306-e5ba-40bd-9746-95b41cecf69a
• Fahri Özteke, "Naftaga arenenud vabariigi linn Batman", Van Yüzüncü Yıl Ülikooli sotsiaalteaduste instituudi ajakiri, https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/3208599
• Muuseumid ja ajaloolised paigad, Hasankeyfi muuseum, https://muze.gov.tr/muze-detay?SectionId=HKM02&DistId=MRK
• Vikipeedia, Raman mägi, https://tr.wikipedia.org/wiki/Raman_Da%C4%9F%C4%B1