Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Vask, kutnu ja pits – Antep'i käsitöö.

Gaziantepe ajaloolistes turuplades ringi liikudes kuulete kõigepealt haamri helisid. Lossi lähedal asuvates kaupmeeste hoonetes on vasktöölised endiselt oma töökohtadel.

Radar TürkiyeRadar Türkiye4 Kasım 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Vask, kutnu ja pits – Antep'i käsitöö.

Gaziantepi ajaloolistes turuplades kõndides kuulete kõigepealt haamri helisid. Kalda lähedal asuvates kauplaste piirkonnas on vasksepad endiselt tööl. Samas linnas valmistatakse siidist ja puuvillast triibulist kutnu kangast, pähklikarpite kaunistatakse Eufrati jõe piirkonnast pärit pärlmutteriga ning valgele kangale tehakse "Antep" stiilis tikandit. See tekst räägib, kuidas neid käsitöökohti valmistatakse, kuidas need ametlikult registreeritud on ja kus neid linnas leida. Tekstis ei ole poodide või töökoja nimed, vaid teavet, mis aitab teil turul õigeid asju leida. Käsitööalade ametlik registreerimine.

Gaziantepi käsitöö on kaitstud mitte ainult traditsioonide, vaid ka dokumentidega. Türgi Patendiameti geograafiliste tähiste registris on Gaziantepi vaskkäsitöö ja Gaziantepi pärlmutterkäsitöö registreeritud 2012. aastal, samas kui Antep kutnu kangas ja Antep stiilis tikand said registreeringu 2016. aastal. 2026. aastal lisati nimekirja ka Gaziantepi käsitööriided. Igas registreeringudokumendis on toodete täpne kirjeldus, tootmisprotsess ja kontroll. Need dokumendid on kõige usaldusväärsem allikas, et mõista, millise tehnika abil turul nähtav käsitöö on valmistatud. Vaskturud ja kaldaäär.

Gaziantepi suurlinnavalitsus kirjeldab vaskturge kui kompleksi, kus paljud käsitöölised oma toodete valmistamisega tegelevad. Puiduga kaetud poed ja kividega sillutud tänavad annavad ülevaate minevikust. Poed on ilmselt 19. sajandi alguses ehitatud, kuid täpne ehituskuupäev ei ole teada. Ühekorruselised poed asuvad kauplaste piirkonnas ja avanevad tänavale kaarjate sissepääsude kaudu. Ehituses on kasutatud "keymıh" nime kandvaid, sileda lõikega kõvasid lubjakivimaterjale. Kultuuriportaal teatab, et turg on saanud ajalooliste linnade liidu tunnustusauhinna kultuurirajad projekti raames. Portaalis rõhutatakse, et turg asub Boyacı linnaosas ja on kesklinnast jalutuskäigu kaugusel. Nii omavalitsus kui ka portaal rõhutavad, et turule nime andnud vasktöö on tänapäevalgi aktiivne. Kuna kaldaäär, kaubanduskeskus ja turud asuvad lähedal, saate neid kõiki ühes jalutuskäigus külastada. Ühest tükist valmistatud vask.

Gaziantepi vaskkäsitöö registreeringudokumendis on selgelt kirjeldatud selle eripära. Toode on valmistatud ühest tükist, st seda ei liimata ega keevitata. Mustrit luuakse haamri ja teraspliiatsiga, eemaldades materjalist osi Gaziantepi vaskornitööde kasutatakse üksteist peamist motiivi, millest enamik on seldžukkide ja osmanide motiivid, aga ka loodusmaalingud ja meisteri enda disainid. Dokument kirjutab, et hea käsitöölise koolitus võtab 15–20 aastat. Dokumentis kirjeldatakse ka vaskplaadi valmistamise protsessi. Vaskvalke sulatatakse valtsimistehastes ja valatakse vormidesse, seejärel tõmmatakse silindrite kaudu soovitud paksusega ja karastumise tõttu karastatakse ahjus pehmeks. Köögis kasutatav vaskesemed tinutatakse. Kui soovitakse vanutatud välimust, kastetakse toode lahjendatud happesse, põletatakse, poleeritakse ja seejärel tinutatakse. Registreerimisdokumendis on lisaks märgitud, et tooteid kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas ja kontrollikomisjoni moodustavad Gaziantepi tööstuskoja ja Gaziantepi käsitöölisete ühenduse esindajad.
Pähklile pandud Fırat'i merekarbi ornament

Gaziantepi merekarbi käsitöö kohta käivas dokumendis kirjutatakse, et merekarpe või elevandiluud kasutatakse pähkli-, pöögimägi- ja harvem kirsipuidu peale, kasutades spetsiaalseid terastemplite. Tööd täiendatakse hõbe- või messingtraadidega, kasutades traadistamise tehnikat. Dokumendis kirjutatakse, et merekarb pärineb magevee karpidest, mis on saadud järvedest, jõgedest ja ojadest, ja eelistatult kasutatakse Fırat'i jõe karpe. Lisaks hõbe-, pli- ja messingtraatidele kasutatakse ka "atpako" traati. Gaziantepis on merekarbi käsitöö sageli põlvest põlve edasi antav amet. Tootmine algab puidu ettevalmistamisega. Pähkli- ja pöögimägi puit peab olema vähemalt kaks aastat kuivatatud, ilma sõlmedeta ja pragudeta. Puidule joonistatakse muster, sellele tehakse sooned ja karastatud traadid löövad haamriga soondesse. Seejärel graveeritakse merekarbi osad; karbi kest purustatakse "keltepen" nimega tööriistaga ja vormitakse kiviga. Osad liimitakse ükshaaval jogurtiliimi ja pähklipuru seguga ning lastakse vähemalt üks päev kuivada. Dokumendis nimetatakse kolme tehnikat: sissepanding, katmine ja pastaga täitmine. Nelja peamise gruppi jagatakse vastavalt mustrile ja kasutusviisile, ja Gaziantepis on levinud Istanbuli ja Damaski stiil. Damaski stiilis pole merekarbi ainult üks külg sile, vaid selle ümber on kinnitatud õhukesed traadid. Lõppetappidel värvitakse toode happega pruuniks või põletatakse mustaks, lihvitakse ja poleeritakse kaks või kolm korda "gomalak" poleerimisvahaga.
Ripptoas kasutatav "kutnu Esite puidust kangakudedeid kasutades valmistatud kangad täna kasutatakse keerukamate kangakudede abil. Kangastamine järel läbib see viimistlemist; kui see on niiske ja voltitud, tekivad selle pinnale mustrid. Dokument rõhutab, et kutnu kangale omase mustri, struktuuri ja värvimise tehnika on põlvest põlve edasi antud oskus, mis nõuab aastatepikkust kogemust. Kutnu kangast kasutatakse traditsioonilistes rõivastes, rahvamängude kostüümides, vestides, kašüüs, käekottides ja sisustuses. Antepi pits on pitsitöö, mida dokumenti järgi kohalikud elanikud Gaziantepi piirkonnas kasutavad. Traditsiooniline Antepi pits valmistatakse valge või kreemja kangale, kasutades valge, kollase ja kreemja värvi lõnga, samas kui värviline Antepi pits kasutab erinevaid värve. Selle pitsi eripära on see, et enne mustri loomist tõmmatakse kangast niidid välja ja seejärel kujundatakse järelejäänud niidid erinevate õmblustehnikatega. Dokumentis kirjutatakse, et Antepi pits on väga vastupidav ja mustrid valmistatakse sageli otse kangale, arvutuste põhjal, ilma et neid eelnevalt joonistataks. Varem kasutati alusena satiini, popliini ja linast, täna kasutatakse koos linaga ja siidiga ka kutnu kangast. Pitsitöös tõmmatakse kangast ühtlaste vahedega niidud välja, luues väikeseid ruudukujulisi auke, ja seejärel kantakse sellele mustreid "mercimek ajuru" nime kandva õmblustehnikaga. Servad on sageli kaunistatud pitsiga; dokumentis mainitakse, et sellistes kaunistustes on levinud tuttalehe, mündi ja poole mündi kujundused.

Bayazhan – käsitööde vitriin

Käsitöödest ülevaate saamiseks on hea koht Gaziantepi linname muuseum Bayazhan, mis asub linna keskuses. Linnavalitsuse andmetel ehitati see karavanserais 1909. aastal tubaka kaupmehe Bayaz Ahmet Efendi poolt ja avati 2009. aastal linname muuseumina. Muuseumis on kohalikke käsitöötraditsioone, nagu kutnu kangas, pärlmosaiik ja vasktöö, esindatud teemalistena ja manekendidel. Siin on ka linna oluliste arhitektuuriliste objektide maketid. Enne külastust kontrollige palun muuseumi avamisaja kohta linnavalitsuse ametlikul veebilehel.

Mida turul vaadata:

Vaadates vaskesemeid, puudutage kõigepealt selle pinda; kuna "çalma" tehnikas eemaldatakse mustrit luues kangast, on reljeefi ja süvendi vahe selgelt nähtav. Pärlmosaiikkarbis peaks pärlid ja pärlimosaiikid olema pinnaga samal tasemel ja ilma vahedega, mis näitab head viimistlust. Kutnu kanga puhul Allikad

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar