Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Arslantepe väljakaevamised ja riigi tekkimine.

Malatyast umbes seitse kilomeetrit põhja-kirdes asuv Arslantepe, mis asub Orduzu pealuusmarjaaiate seas, esmapilgul võib tunduda tavalise mäe sarnane.

Radar TürkiyeRadar Türkiye4 Kasım 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Arslantepe väljakaevamised ja riigi tekkimine.

Malatya linnast umbes seitse kilomeetrit kirdes asuv Arslantepe, mis asub luumipuude seas, võib esmapilgul tunduda tavalisena. Kuid Malatya kultuuri- ja turismiameti andmetel on selle mäe kultuurikiht umbes kolmkümmend meetrit paks, mis tähendab, et sajad põlvkonnad on oma elupaiku, ladusid ja teid sinna kogunud. Asulate tegevus ulatub vähemalt 5. aastatuhandest eKr keskajani. Tänapäeval teeb Arslantepe'st rahvusvaheliselt olulise just ühes neist kihtidest leitud hoonestuskompleks ja pikaajaline, üle poole sajandi kestnud väljakaevamine, mis on selle avastanud. See tekst räägib Arslantepe väljakaevamise ajaloost, sellest suurest loost, mida väljakaevamine räägib, ja sellest, kuidas seda piirkonda täna saab uurida.

Lõviukse avastus

Mäe nimi pärneb selle nõlval asuvatest kivist lõvidest. Malatya kultuuri- ja turismiameti andmetel algasid esimesed väljakaevamised 1932. aastal prantsuse arheoloogi Louis Delaporte'i juhtimisel. Need tööd paljastasid palee, millel oli madala reljeefiga kivist plaate kaunistatud värav ja õu. Seda väravat tuntakse Lõviukse nime all ja see on praegu eksponeeritud Ankaras asuvas Anadolu tsivilisatsioonide muuseumis. Ameti teatel ei olnud sel ajal Malatyas muuseumi, mistõttu viisakse Ankarasse viisteiste erineva suurusega reljeef, kaks lõvi kuju ja kuningas Tarhunza kuju. See esimene avastus seostas Arslantepe'd pikka aega hilis-hittide ajastu. Battalgazi omavalitsuse andmetel oli see ajastu asula, mida tuntakse nimedega Melid või Meliddu, mis oli ümbritsetud maakivimuuridega ja kus oli linnaportaal, mis avanes kirdenõlvale. Rooma Ülikooli La Sapienza avalduse kohaselt oli Melid umbes aastatel 1600 eKr kuni 700 eKr esmalt Hittide impeeriumi osa, seejärel iseseisva kuningriigi pealinn ja lõpuks vallutati see Uus-Assüria armeedele. Battalgazi omavalitsus toob selle lõpu esile 712. aastal toimunud Assüüria sissetungiga.

1961. aastal alanud Itaalia väljakaevamised

Arslantepe'i tõeline kuulsus saavutati 1961. aastal alanud Itaalia väljakaevamiste kaudu. Malatya kultuuri- ja turismiameti andmetel alustasid pidevad väljakaevamised Piero Meriggi ja Salvatore Puglisi, millele järgnes Rooma La Sapienza Ülikooli meeskond, mida juhtis Alba Palmieri. La Sapienza ise ütleb, et meeskond on alates 1961. aast Direktoraadi teatel kasutasid itaalia arheoloogid laiaulatuslikke kaevamisi ning kombineerisid andmeid, mis saadi küngaste põhja-kirdest, lõuna-lääneosast ja läänekülje ülemisest osast, et luua pildi asula kultuurilisest jätkuvusest. Enne kirjaoskuse teke.

Kaevamiste suurim avastus on savist ehitatud kompleks, mis pärilib umbes 4. aastatuhandest eKr. Sapienza dateerib selle paleekompleksi umbes 3400. aastasse eKr, samas kui Malatya kultuuri- ja turismiameti andmetel pärilib savist palee vahemikku 3300–3000 eKr. Battalgazi omavalitsuse teatel asusid need monumentaalsed ehitised küngaste lõuna-lääneosas, katsetades vähemalt 2600 ruutmeetri suurust ala. Paleekompleksi koridoride seinad olid kaunistatud reljeefidega, motiividega ja seinamaalingutega; kaevamiste käigus leiti seintest mustade ja punaste geomeetriliste elementidega kaunistusi. Arslantepe'i tähendus teadlastele ei tulene nii palju selle suuruse kui selle funktsioonist. Sapienza arvates ühendas see kompleks ühe hoone sees haldus-, majandus- ja poliitilisi funktsioone. Kaevamiste käigus leiti üle 2000 pitsati. Battalgazi omavalitsuse teatel näitab nii paljudes erinevates osades leitud pitsatite arv, et siin töötas palju ametnikke, kellel oli õigus kaupu ladudest välja võtta ja pitsatitega kinnitada. Malatya kultuuri- ja turismiamet märgib, et need leiud tõestavad Arslantepe'is raamatupidamis- ja arhiivipraktika olemasolu. Sapienza lisab sellele olulise tähelepanu. Arslantepe'i kesksed organisatsioonivormid on tekkinud enne kirjaoskuse teket; kirjaoskus arenes umbes samal perioodil naaber-Mesopotas, vastates uute linnakommunide halduslikule vajadusele. Seega toimus siin haldus enne pitsatitega, ilma kirjaoskuse. See on põhjus, miks Arslantepe on oluline koht varasemate riigivormide mõistmiseks. Varased metallitöölised.

Paleekompleks on ka oluline leheküljeline metalliajaloo raamatus. Malatya kultuuri- ja turismiameti andmetel leiti kaevamiste käigus üheksa mõõka, mis olid valmistatud arsääniga legeeritud vaskest, ja kaksteist odaotsa; mõõgad peetakse seni leitud vanimaks näiteks. Battalgazi omavalitsuse teatel oli mõnede neist relvadest hõbega kaunistatud ja nende kõrval leiti kõrgete jalgade küljedega vaasid ja Mesopotaamiatüüpi pikkad vaasid. Paleekompleksi lähedalt leiti ka olulise isiku haud, mis pärilib umbes 2 Sajandil viisid roomlased linna Tigrise lähemasse kohta, tänapäeva Battalgazi piirkonda, mistõttu Arslantepe jäi maha. Kurn on kasutusel olnud 5. ja 6. sajandil Rooma külana, seejärel kasutati seda Bütsantsi ajastul matmispaigana, mis täitis selle asustushistoriasse. Teekond UNESCO maailmapärandi nimekirja

Kaevamiste käigus saadud teadmised muutusid aja jooksul rahvusvaheliseks tunnustuseks. Arslantepe lisati esmalt UNESCO maailmapärandi eelkandidaatide nimekirja; Malatya kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel toimus see aastal 2014, Sapienza teatel 2015. Battalgazi omavalitsuse andmetel esitati kandidaadus maailmapärandi komiteele pärast piirkonna uuringute lõpetamise. 26. juulil 2021 lisati kurn Hiina korraldatud 44. maailmapärandi komitee veebikoosolekul püsiva nimekirja, saades seega Türgi 19. maailmapärandiobjekt. Arslantepe täna

Arslantepe on nii kaevamiste paik kui ka külastatav vabaõhumuuseum. Battalgazi omavalitsuse andmetel valmis suurema osa projektist, mis muudab savist paleekompleksi vabaõhumuuseumiks, aastal 2011; sissepääsu juurde paigaldati pronksiaegse maja rekonstruktsioon ning koopiad hilis-hittide lõvide ja kuningas Tarhunza kujud. Malatya kultuuri- ja turismiministeeriumi andmetel avati kurna lähedal asuv teabekeskus 4. oktoobril 2025. Keskuses on kaevamisgrupi ja ministeeriumi koostöös valminud visuaalsed materjalid ja panoraamprojektor, näitusesaal ning ürituste ruumid. Sapienza teatel avati 8. augustil 2026 piirkonnas uus külastusmarsruut ning laiendati eesajal oleva paleekompleksi katuse. Laiendatud katus kaitseb viimaseid kaevamisi; külastajad pääsevad uutesse aladesse jalutusplatvormide kaudu ning neile on saadaval teabelehed türgi, inglise ja itaalia keeles. Samal päeval avati ka Malatya arheoloogiamuuseumi uuendatud näitus. Sapienza teatel sisaldab muuseum üle 4000 esemest, mis on leitud Arslantepe kaevamiste käigus. Külastuse soovitused

Ministeeriumi muuseumi veebisaidi "Türgi muuseumid" kohaselt on Arslantepe kaevamiste käigus avastatud kuus asustuse ja kultuurikihti. Pinnal on säilinud islami, bütsantsi ja Rooma ajastute jäänused, samas kui alumistel kihtidel on säilinud asustused, mis ulatuvad neoliitikumi ajast kuni pronksiajani, hittide impeeriumi ajast kuni hilis-h Direktoraadi andmetel saab Arslantepe künkale jõuda avalike transpordivahenditega kesklinnast möödavoolava ringtee kaudu. Enne külastust kontrollige ministriami müuseumi veebilehel olevat infot avamisajade ja külastustingimuste kohta, sest need võivad muutuda.

Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar