Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Ankara ja rongide lugu.

Üks asi, mis Ankarast pealinna tegi, oli raudtee. 1892. aasta lõpus jõudis rong Istanbulist Ankarasse, ja sel ajal oli Ankara Anadolu piirkonna väike linn, kus käidi kaemas villa ja teravilja.

Radar TürkiyeRadar Türkiye15 Ekim 2026
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Ankara ja rongide lugu.

Ankarat pealinnaks muutumist mõjutasid mitmed faktorid, millest üks oli raudtee. 1892. aasta lõpus, kui raudtee Ankara jõudis, oli see veel Anadolu piirkonna väike linn, kus käis villa ja teravilja kaubandus. Kolmkümmend aastat hiljem sai samal kohal asuv väike kiviruum sõja peakorteriks ning nelikümmend viis aastat hiljem sinna kõrvale ehitati üks Vabariigi silmapaistvamaid hooneid. Tänapäeval kasutavad Başkentray eeslinnaliinid, kiirrongid ja Idaekspress sama jaama platvorme. See tekst jutustab Ankara raudteelugu ja pakub võimalust seda lugu ühe rongisõidu abil avastada.

Raudtee ehitus Anadolu piirkonnas algas sultan Abdülazizi valitsusajal, Istanbulis, Aasia poolel. Esimene lõik, mis ulatub Haydarpašast Pendikuni, avati 1872. aastal ja lõik, mis ulatub Izmitini, 1873. aastal. Ankara suunas raudtee rajamise plaanid jäid pikka aega tegemata, kuna raha ei olnud. Lõpuks võttis Deutsche Bank projekti eest vastutuse ja 4. oktoobril 1888 asutati Osmanite Anadolu Raudtee, mis prantsuskeelne nimi oli Chemins de Fer Ottomans d'Anatolie. Ehitustööd Ankara suunas algasid 1889. aasta mais ja 31. detsembril 1892 jõudis raudtee Ankarasse. Ankara oli mõnda aega raudtee lõpp-jaamaks. Linna eksporditav villa ja villakleidid transporditi nüüd selle raudtee kaudu Istanbulli, isegi enne Esimest maailmasõda. Sõja ajal kasutas ettevõte oma ronge varustuse transportimiseks rindele; vastavalt ingliskeelsele Wikipedia leheküljele ei liikunud Ankara jaamas 1914–1918 vahel ühtegi reisirongi.

Ankara esimene jaam, mis on praegu jaama sees asuv kahekorruseline kiviruum, oli raudtee administratsiooni jaoks ehitatud hoone. 1892. aastal, kui raudtee valmis, asus seal Briti väe juhtkond pärast Mondrosi vaekord. Kui algas Rahvuslik Võitlus, sai hoone Mustafaa Kemali elukohaks ja peakorteriks. Allikad on erinevad selle kohta, millal see juhtus: Kultuuriportaal väidab, et hoone anti talle 27. detsembril 1919, samas kui Wikipedia ütleb, et esimesed kuud kasutati selleks põllumajanduskooli ruume ja hoonesse koliti 1920. aastal. Ankara leppe allkirjastamine Prantsusmaaga toimus 21. oktoobril 1921 selles hoones. 24. detsembril 1964 avati hoone Atatürki elukohana ja raudteemuuseumina. Kultuuriportaal tutvustab seda kui esimest mu Hoone välisilmet: selle lihtsa arhitektuuriga hoone, mille nurgad on kivist ja otsad puidust, on kaunistatud ainult kaarkujuliste akendega. See tagasihoidlik fassaad jõudis ka 2004. aastal välja antud postmarkide sarja, mis oli pühendatud Atatürkile. Muuseumi kõrval seisab valge värviga kaetud vagun. See eriline sõiduk, mis valmistati Saksamaal, kasutati Atatürkile 1935. ja 1938. aasta reisidel ning 19. ja 20. novembril 1938. aastal toimetati sellega tema surnukeha Izmitist Ankarasse. Raudtee riiklustamine ja uued jaamad

Vabariigi esimesel aastal läks raudtee haldus järk-järgult riigi kontrolli alla. 3. märtsil 1924 asutati riigi esimene riiklik raudteefirma, Anadolu-Bagdat Demiryolları. 1927. aastal riiklustati raudteeliinid ja 1929. aastal võttis riikliku raudtee peavalitsuse (TCDD) eelkäija üle. Sel perioodil lisati Ankara ümbrusse uusi jaamu. Ankara-Karssi liinil asuv Kayaşi jaam avati 20. novembril 1925. Läänes, Atatürk Orman Çiftliği alal, avati 1. veebruaril 1926 Burhanettin Tamcı poolt Birinci Ulusal Mimarlık stiilis kujundatud Gazi jaam. Gazi ajalooline hoone on tänaseni säilinud; hoone ees asuv küljepereon on külastajatele suletud, rongid väljuvad külgpernoonilt. Samal perioodil ehitati jaama taha rongide hoolduse ja remondi jaoks töökodades. Need 1926–1927 valminud töökodad olid kasutusel kuni 1995. aastani. Hiljem said kaks hoonet tugevaid kahjustusi; säilinud hoone taastati arhitektide Semra ja Özcan Uyguri projekti alusel ja avati 2010. aastal CerModerni nime all kunstikeskusena. Rongitöökodade kõrge laega ruumis näituste vaatamine on tänapäeval lihtsaim viis Ankara tööstusliku pärandi kohta teadmiste saamiseks. 1937. aasta jaam, pealinna värav

Pealinnale ei piisanud esimesest jaamahoone. Arhitekt Şekip Akalını projekteeritud uue jaama ehitamiseks alustati 1934. aasta novembris geoloogilisi uuringuid, 3. novembril 1935 pandi nurgakivi ja hoone avati 30. oktoobril 1937. Akalını jaam oli mõeldud mitte ainult jaamana, vaid ka kompleksina, mis sisaldas restorani, elamuid ja haldushooneid. Betoonkonstruktsiooniga hoone on väljast kaetud Ankara kiviga. Sissepääsu kaunistavad monumentaalsed sambad ja trepikujuliste tornide ü See rongiliin ühendas nelikümmendel kakste aastat linna lääneosas asuvaid asulate kesklinnaga. Liin suleti 11. juulil 2016 rekonstrueerimiseks ja avati uuesti 12. aprillil 2018 nimega Başkentray. Tänapäeval on selle 37,472 kilomeetri pikkusel liinil 24 jaama; rekonstrueerimise käigus vähenes jaamade arv 28-lt 24-ni. Rong läbib järjest järgnevates piirkondades asuvaid linnaosadesid: Sincan, Etimesgut, Yenimahalle, Altındağ, Çankaya ja Mamak. Ankara peajaamas ja Kurtuluşis saab ümber istuda Ankaray rongile, samas Ankara peajaamas ja Yenišehiris metroole. Kiirrongi ajastu

Türgi esimene kiirrongiliin avati 13. märtsil 2009 Ankara ja Eskişehir vahel. Seejärel avati 23. augustil 2011 Konya liin ja 25. juulil 2014 İstanbuli liin. Suureneva reisijate arvu tõttu ehitati vana jaama lähedusse Ankara kiirrongi jaam, mis avati 29. oktoobril 2016. Uus hoone asub kolme platvormi kohal, mis on 400 meetri pikkused, ja see on vana jaamaga ühendatud jalaskäisilla kaudu. Kayaşi jaama kiirrongi osa avati 26. aprillil 2023. Seega on linn, mis 1892. aastal oli viimane peatus, muutunud täna riigi kiirrongi võrgu keskuseks. Lokomotiivid – kus neid näha?

Paljusid aastaid asus jaama Celal Bayar bulvaari küljel avatud õhu all aurulokomotiivide muuseum. 1991. aastal avatud muuseumi lokomotiivid suleti 5. detsembril 2013 kiirrongi jaama ehitamise tõttu ja need koliti TCDD Behiç Beyi kompleksi; osa neist on tänapäeval ODTÜ teadus- ja tehnologiamuuseumi väljapanekus. Kui soovite lokomotiive näha, soovitame teil külastusaja kohta teavet saada vastavatest asutustest. Linna läänes, Polatlıs, on üks jaam täielikult muuseumiks muutunud. Malıköy jaam, mida kasutati Sakarya lahingu ajal armee logistika keskuse, haigla ja relvaladuna, avati 1. juunil 2008 TCDD Malıköy rongijaama muuseumina. Muuseumis on väljas 1897. aastal valmistatud Saksa lokomotiiv ja 1909. aastal valmistatud vagun, mis kasutati sel ajal. Üks päev Başkentrayga

Seda lugu on võimalik läbida ühe liiniga. Alustage hommikul läänerannikult, Gazi jaamast ja vaadake 1926. aasta hoonet platvormi vastaselt. Siir Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar