Liigu põhisisu juurde
Radar Türkiye
Avasta üritusi rakenduses
Ava
Radar Türkiye

Alişari väljakaevamised ja Anatoolia arheoloogia esimene kronoloogia.

Sorguni lõunaosas, Kanak Suyu jõe orus asuv Alişar mägi on tänapäeval vaikne künn, mille ümber ulatuvad põllud. Sellel pole külastajatele mõeldud infrastruktuuri.

Radar TürkiyeRadar Türkiye25 Ekim 20269
Hinnanguid veel pole

Logi sisse, et meeldida ja hinnata

Alişari väljakaevamised ja Anatoolia arheoloogia esimene kronoloogia.

Sorguni lõunaosas, Kanak Suyu jõe orus asuv Alişar küna on tänapäeval vaikne künnis; selle ümber ulatuvad põllud, külastajatele mõeldud infrastruktuuri pole. Kuid see künnis valiti välja, et vastata ühele 20. sajandi alguses Anatoolia arheoloogia olulistele küsimustele: millised kultuurid Anatoolia keskosas tekkisid ja millises järjekorras? See tekst ei räägi ise Alişarist, vaid sellest, kuidas seal toimusid kaevamised. See jälgib, miks kaevamised selles küunas algasid, kuidas neid läbi viidi, kuidas savanõudest leiti kalender ja kuidas praegused kaevamised samal alal seda pärandit jätkavad. Lõpuks on siin ka soovitusi, kus seda lugu täna edasi uurida. Üks instituudi plaan Anatoolia kohta

Chicago Ülikooli Idainstituut plaanis 20. sajandi alguses uurida hittide kultuuri kolmel erineval suunal: avastamine, pinnauuringud ja kaevamised. Instituudi praeguse nimega ISAC-i avalduse kohaselt hõlmas avastusprojekt, mida juhtis Hans Henning von der Osten, laia ala Ankarast idas. Von der Osten lisas oma kaartidele ligi 300 uut asulakohta; enamik neist olid seni teaduse jaoks tundmatud. Yozgatpedia järgi juhtis kaevamisi James H. Breasted. Miks just Alişar nii paljudele küünaste seas? Instituudi raport annab selge vastuse. Hittide kultuuride järjestust, eriti savanõude põhjal, oli võimalik määrata ainult siis, kui uurida küünast, mida varem ei olnud kaevatud ja mille kihid olid säilinud. Suur küünas, mis asub Ankarast lõunas, oli piisavalt suur, et olla oluline, kuid samas piisavalt kaugel Boğazköy'st. Küünas asus lähedal Alişar külale, ja kaevamisgrupp andis sellele külale nime. Seega, Alişar valiti mitte mingi varakute kuulujutu põhjal, vaid teadusliku küsimuse tõttu. Kaevamised 1927–1932

Kaevamised algasid 1927. aastal von der Osteni juhtimisel, 1928. aasta suvel juhtisid neid koos von der Osten ja Erich F. Schmidt, seejärel jätkus töö ainult Schmidt vastutusel. Yozgatpedia kohaselt algasid kaevamised 1927. aasta juunis 10 töömehega, järgmiste hooaegade jooksul kasvas töötajate arv 180-ni ja töö jätkus kuni 1932. aastani. Küünas katab umbes 18 hektari pindala ja meeskond töötas seal kahel erineval alal: nad nimetasid peamise künnikuhunnikule "tsitadelli" ja ümbritsevale laiale tasandikule "terrassi". Terrassi ümbritsesid monumentaalsed tellistest seinad Alişari väljakaevamiste kohta öeldakse, et need sisaldasid süstemaatilisi puudusi, mis olid omased tolle aja arheoloogilistele meetoditele, kuid samal ajal kujutasid endast olulist verstaposti Anatoolia arheoloogia ajaloos. Need kaks väidet ei ole omavahel vastuolus; Alişar on nii õppematerjal kui ka alguspunkt.

Alişari peamine pärand on kihistumine. Arheoloogid nummerdasid künkra kihid vanimast uusimani ja kirjeldasid iga kihi põhjal leitud keraamikaga. Yozgatpedia kohaselt kuulusid madalamad kihid hilise kiviajastu ja varase pronksiaja perioodile, järgnevad kihid vastavalt hittide, rauaaja, frigide ja perslaste, hellenistliku ja rooma perioodile ning kõige ülemised kihid keskaajale ja osmanide valitsemisajale. Ingliskeelne Wikipedia märgib, et arheoloogid kasutasid pea- ja terrassikünkra jaoks erinevaid kihistusnimesid, mistõttu on hilisemad uurijad seda kihistust erineval viisil tõlgendanud. Üks olulisemaid elemente selles kihistuses on maalitud keraamika rühm, mida nimetatakse Alişar III. Selle rühma avastamine, mis peegeldab üleminekut varajasest pronksiajast keskmise pronksiajani, ning sellele eelneva perioodi keraamika tuvastamine, täitis seni teadaoleva kronoloogilise lüki ja aitas tugevdada Anatoolia kronoloogiat. Teine oluline element on Alişar IV keraamika. Geomeetriliste ornamentide ja maalitud kujutistega kaunistatud see rühm on üks Kesk-Anatoolia iseloomulikumaid keraamikaliike ja seda leidub tänapäeval paljudes piirkonna asulates. Arheoloogid, kes selliseid esemeid leiduvad, mainivad endiselt Alişarit. Nii on küla nimi muutunud ajastu nimeks.

Kivilehed ja arutelud nimede üle.

Väljakaevamised ei toonud mitte ainult keraamikat. Alişarist leiti asuuri kaubanduspostide ajastuga seotud kirjutatud kivilehti; Yozgatpedia annab ligikaudu seitsekümmend, samas kui ingliskeelne Wikipedia viis ja kolmkümmend, ehk arv varieerub allika järgi. Ingliskeelse Wikipedia kohaselt peegeldavad lehed tolle aja tüüpilist asuuri kaubanduspostit ja ühes neist mainitakse kauplejat, keda on nimetatud ka Kültepe'i lehtedel. Mõnedes lehtedes esineb nime Anitta, mis viitab tugeva kohaliku valitseja olemasolule enne hittide ajastut. Künkra vana nimi on samuti nende dokumentide tõttu arutlusobjekt. Mõned uurijad on püüdnud seostada Alişarit Kuššaraga, mida peetakse hittide dünastia alguseks, samas kui teised pakuvad välja nime Ankuwa, mis on Alişari piirkonna uurimused paljastasid väiksemad asulad, mis asusid Alişari, Çadır ja Orta künkade läheduses. See viitas sellele, et suured künkad olid olnud keerulise ühiskonna keskused Kanak Suju piirkonnas juba pronksiajast. Yozgatpedia kohaselt piirdusid Alişaris tehtud tööd sel perioodil peamiselt topograafiliste mõõtmiste ja õhufotograafiaga, mitte väljakaevamiste. Aastal 1994 siirdus projekt keskpunkti, mis oli Çadır künkade lähedal asuv Alişar. Selleks oli põhjuseks tehisjärve rajamine. Uus Gelingüllü paisu veetase ähvardas künkat, mistõttu töö algas päästeretööna, kuid õnneks jõudis veetase künka nõlvedeni. Çadır künka meeskond kasutas erinevat lähenemist. Nad rajasid künka kohale ja ümbrusse 1000 meetri pikkuse ruudustiku, kaevates tavaliselt 10x10 meetri suurustel aladel. Iga suurema kihistuse puhul dokumenteerisid nad seda põhjalikult enne süvendeisse laskumist, uurides maakihti erinevates suhetes, et säilitada kontekst. Meeskond märkis, et osa kaevamiste käigus leitud esemeid anti Yozgati muuseumile. Çadır künka enda veebilehe kohaselt asub seal umbes kuus tuhande aasta pikkune asula, mis ulatub keskpronksiajast Bütsantsi ajani. Samal tasandil asuvad uued küsimused.

Alişarist alguse saanud uurimistöö jätkub täna ka Yozgati teistes künkades. Kerkenes Dağı mäel uuritakse raudajastu linna, mida kaitsevad seitse kilomeetri pikkused kivimüürid. Selle projekti veebilehe kohaselt asutati linn umbes 7. sajandi eKr lõpus ja see oli tõenäoliselt antiik-Pteria. Veidi põhjemal asuval Uşaklı künkal töötavad alates 2008. aastast Itaalia ülikoolide arheoloogide koosseisus olev meeskond. Seal on päevavalgusse tulnud hittide ajastu avalikud hooned ja kirjutatud savitahvlite fragmendid. Kõik need kaevamised täiendavad, korrigeerivad ja täpsustavad Alişaris loodud keraamikatsüklit. Kus seda lugu täna jälgida?

Alişari künkra asub Alişari küla põhjaosas, avatud maastikul. Künkral pole külastuskeskust, jalutusradu ega märgistusi. Künka on võimalik kaugelt näha – see on silmapaistev siluett, mis tõuseb üle steppe ja ümbritsevad terassid. Kui te maastikul kõndite, ärge astuge kultiveeritud põldudele, ärge võtke künkra pinnalt midagi ja enne külastust küsige Yozgati muuseumi direktorilt ligip Allikad:

Kommentaarid

0/1000

Kirjuta esimene kommentaar